• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    2001 ? maailmale keeruline, kuid Eestile siiski hea aasta

    Oodatud majanduskasvu realiseerumine ja Eesti positsiooni tugevnemine maailma finantsturgude silmis lubavad maailmale keerulist aastat hinnata positiivselt. Eestisse tehtud välisinvesteeringud ületasid aasta keskel 100 miljardi krooni piiri ning otseinvesteeringute mahult ühe elaniku kohta kuulume siirderiikide tippu.
    Teisalt on olnud languse märke meie ekspordis, mis tingitud suvel alanud nõudluse langemisest meie peamistel eksporditurgudel. Tasakaalustavaks jõuks oli sisenõudlus.
    Eesti riigireitingu tõstmine A-tasemele kahe kaaluka agentuuri, Fitchi ning Standard & Poor?si poolt, neljas koht majandusvabaduse indeksis ning kiitvad hinnangud Euroopa institutsioonide poolt olid 2001. aastal Eestile märkimisväärne tunnustus.
    Tunnustuse aluseks on stabiilne majanduspoliitika. Oluline on sellise majanduspoliitika jätkumine, mis soodustab investeeringute juurdevoolu ega sea eelarve finantseerimist sõltuvusse välislaenamisest.
    Võrreldes Eesti majanduskasvu ning inflatsiooni näitajaid meie peamise kaubanduspartneri Euroopa Liidu omadega, võime tõdeda, et oleme saavutanud pikaajalise tasakaalu.
    Eesti Panga hinnangul kujuneb järgmise aastal Eesti majanduskasvuks 3,5%, mis globaalse surutise taustal oleks hea tulemus. Kas ja kuhu see number korrigeerub, sõltub paljuski väliskeskkonna arengust ja meie võimest jätkata senist majandus- ja rahanduspoliitikat.
    Euroopa Rahandus- ja Majandusliidu (EMU) rahapoliitika saab käegakatsutava väljundi 1. jaanuarist, mil 12 Euroopa riigis tuleb käibele euro sularaha. Eestile mõjub see soodsalt, kuna eurotsooniga on meil tihedad sidemed ja ühisraha teeb nii eraisikute kui firmade asjaajamise lihtsamaks.
    Finantssektoris tähistab aasta 2002 järelevalve koondumist ühte asutusse ? panga-, kindlustus- ja väärtpaberiinspektsiooni asemel alustab tegevust Eesti Panga juures asuv finantsinspektsioon. Krediidiasutuste tegevusloa väljastamine kuulub alates 1. jaanuarist finantsinspektsiooni juhatuse pädevusse.
    Riikliku raha- ja panganduspoliitika teostajaks on Eesti Pank ning panganduse järelevalvet teostab finantsinspektsioon, kelle ülesandeks on ka riikliku rahandus- ja panganduspoliitika teostamine ning krediidipoliitika suunamine.
    Ühendatud järelevalve loomine finantssektori turvavõrgu tõhustamisel on tähtis, sellest võidavad hoiustajad, investorid ja kindlustusvõtjad. Turvavõrgu moodustavad pangahoiuste tagamise süsteem, Eesti madal riigivõlg, mis annab keskpangale ja valitsusele võimaluse paindlikult käituda kriisiolukordades, ning rahvusvahelisele tasemele jõudnud Eesti finantsjärelevalve.
    2002. aastal on oodata ka investorite kaitset suurendava tagatisfondi seaduse vastuvõtmist, tänu millele kasvavad investorite vahendite säilimise garantiid.
    Kaks välispanka avasid 2001. aastal oma esindused, millele järgnev ja tervitatav samm oleks filiaali avamine Eestis ? konkurents nii panganduses kui ka finantssektori teistes segmentides tuleb turu arenemisele alati kasuks.
    Järgmisel aastal tähistab Eesti kroon taas käibima hakkamise 10. aastapäeva. Rahareformi elluviimine ja panganduspoliitikas tehtud otsused kuuluvad nende fundamentaalsete sammude hulka, mis võimaldasid luua Eestis efektiivselt toimiva ühiskonna ja eluterve majanduse.
    Eesti majanduse arengu seisukohalt on ülimalt oluline säilitada hea investeerimiskeskkond, mille aluseks on hästitoimiv pangandussüsteem ning järjekindel finants- ja majanduspoliitika.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
FI ekspert: intressi fikseerimine on pankadele kasumi võtmise koht
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Disney maksis F1 ülekannete eest 15 korda rohkem
Teiste ülekandefirmadega F1 sarja näitamisõiguste pärast konkureerinud Disney nõustus maksma 15 korda senisest enam, teatas Bloombergi allikas.
Teiste ülekandefirmadega F1 sarja näitamisõiguste pärast konkureerinud Disney nõustus maksma 15 korda senisest enam, teatas Bloombergi allikas.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Kallas Ukraina ja Moldova kandidaatriigi staatusest: see on suurim edasiminek pärast NSVL-i lagunemist
Eile andsid riigijuhid Brüsselis Ukrainale ja Moldovale Euroopa Liidu ametliku kandidaatriigi staatuse. Ka Ukraina presindet Volodõmõr Zelenskõi ütles, et see on nende riigi jaoks üks olulisemaid sündmusi pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Eile andsid riigijuhid Brüsselis Ukrainale ja Moldovale Euroopa Liidu ametliku kandidaatriigi staatuse. Ka Ukraina presindet Volodõmõr Zelenskõi ütles, et see on nende riigi jaoks üks olulisemaid sündmusi pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Viimsis 1,5 miljoni euroga müügis oleva kinnistu müügikuulutuses on valeinfo
Skandaalse prügiärimehe Mihhail Vommiga seotud Komposti kinnistu Viimsi vallas on pandud müüki 1,5 miljoni euroga ning ehkki kuulutuses väidetakse, et alustatud on detailplaneeringuga, muutmaks tootmismaa elamumaaks, siis valla esindajate sõnul ei vasta see tõele.
Skandaalse prügiärimehe Mihhail Vommiga seotud Komposti kinnistu Viimsi vallas on pandud müüki 1,5 miljoni euroga ning ehkki kuulutuses väidetakse, et alustatud on detailplaneeringuga, muutmaks tootmismaa elamumaaks, siis valla esindajate sõnul ei vasta see tõele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.