- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,14%6 196,26
- DOW 300,21%44 187,47
- Nasdaq −0,32%20 304,65
- FTSE 100−0,05%8 756,25
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,57
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,14%6 196,26
- DOW 300,21%44 187,47
- Nasdaq −0,32%20 304,65
- FTSE 100−0,05%8 756,25
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
2001 ? maailmale keeruline, kuid Eestile siiski hea aasta
Oodatud majanduskasvu realiseerumine ja Eesti positsiooni tugevnemine maailma finantsturgude silmis lubavad maailmale keerulist aastat hinnata positiivselt. Eestisse tehtud välisinvesteeringud ületasid aasta keskel 100 miljardi krooni piiri ning otseinvesteeringute mahult ühe elaniku kohta kuulume siirderiikide tippu.
Teisalt on olnud languse märke meie ekspordis, mis tingitud suvel alanud nõudluse langemisest meie peamistel eksporditurgudel. Tasakaalustavaks jõuks oli sisenõudlus.
Eesti riigireitingu tõstmine A-tasemele kahe kaaluka agentuuri, Fitchi ning Standard & Poor?si poolt, neljas koht majandusvabaduse indeksis ning kiitvad hinnangud Euroopa institutsioonide poolt olid 2001. aastal Eestile märkimisväärne tunnustus.
Tunnustuse aluseks on stabiilne majanduspoliitika. Oluline on sellise majanduspoliitika jätkumine, mis soodustab investeeringute juurdevoolu ega sea eelarve finantseerimist sõltuvusse välislaenamisest.
Võrreldes Eesti majanduskasvu ning inflatsiooni näitajaid meie peamise kaubanduspartneri Euroopa Liidu omadega, võime tõdeda, et oleme saavutanud pikaajalise tasakaalu.
Eesti Panga hinnangul kujuneb järgmise aastal Eesti majanduskasvuks 3,5%, mis globaalse surutise taustal oleks hea tulemus. Kas ja kuhu see number korrigeerub, sõltub paljuski väliskeskkonna arengust ja meie võimest jätkata senist majandus- ja rahanduspoliitikat.
Euroopa Rahandus- ja Majandusliidu (EMU) rahapoliitika saab käegakatsutava väljundi 1. jaanuarist, mil 12 Euroopa riigis tuleb käibele euro sularaha. Eestile mõjub see soodsalt, kuna eurotsooniga on meil tihedad sidemed ja ühisraha teeb nii eraisikute kui firmade asjaajamise lihtsamaks.
Finantssektoris tähistab aasta 2002 järelevalve koondumist ühte asutusse ? panga-, kindlustus- ja väärtpaberiinspektsiooni asemel alustab tegevust Eesti Panga juures asuv finantsinspektsioon. Krediidiasutuste tegevusloa väljastamine kuulub alates 1. jaanuarist finantsinspektsiooni juhatuse pädevusse.
Riikliku raha- ja panganduspoliitika teostajaks on Eesti Pank ning panganduse järelevalvet teostab finantsinspektsioon, kelle ülesandeks on ka riikliku rahandus- ja panganduspoliitika teostamine ning krediidipoliitika suunamine.
Ühendatud järelevalve loomine finantssektori turvavõrgu tõhustamisel on tähtis, sellest võidavad hoiustajad, investorid ja kindlustusvõtjad. Turvavõrgu moodustavad pangahoiuste tagamise süsteem, Eesti madal riigivõlg, mis annab keskpangale ja valitsusele võimaluse paindlikult käituda kriisiolukordades, ning rahvusvahelisele tasemele jõudnud Eesti finantsjärelevalve.
2002. aastal on oodata ka investorite kaitset suurendava tagatisfondi seaduse vastuvõtmist, tänu millele kasvavad investorite vahendite säilimise garantiid.
Hetkel kuum
Kaks välispanka avasid 2001. aastal oma esindused, millele järgnev ja tervitatav samm oleks filiaali avamine Eestis ? konkurents nii panganduses kui ka finantssektori teistes segmentides tuleb turu arenemisele alati kasuks.
Järgmisel aastal tähistab Eesti kroon taas käibima hakkamise 10. aastapäeva. Rahareformi elluviimine ja panganduspoliitikas tehtud otsused kuuluvad nende fundamentaalsete sammude hulka, mis võimaldasid luua Eestis efektiivselt toimiva ühiskonna ja eluterve majanduse.
Eesti majanduse arengu seisukohalt on ülimalt oluline säilitada hea investeerimiskeskkond, mille aluseks on hästitoimiv pangandussüsteem ning järjekindel finants- ja majanduspoliitika.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele