Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    2001 ? maailmale keeruline, kuid Eestile siiski hea aasta

    Oodatud majanduskasvu realiseerumine ja Eesti positsiooni tugevnemine maailma finantsturgude silmis lubavad maailmale keerulist aastat hinnata positiivselt. Eestisse tehtud välisinvesteeringud ületasid aasta keskel 100 miljardi krooni piiri ning otseinvesteeringute mahult ühe elaniku kohta kuulume siirderiikide tippu.
    Teisalt on olnud languse märke meie ekspordis, mis tingitud suvel alanud nõudluse langemisest meie peamistel eksporditurgudel. Tasakaalustavaks jõuks oli sisenõudlus.
    Eesti riigireitingu tõstmine A-tasemele kahe kaaluka agentuuri, Fitchi ning Standard & Poor?si poolt, neljas koht majandusvabaduse indeksis ning kiitvad hinnangud Euroopa institutsioonide poolt olid 2001. aastal Eestile märkimisväärne tunnustus.
    Tunnustuse aluseks on stabiilne majanduspoliitika. Oluline on sellise majanduspoliitika jätkumine, mis soodustab investeeringute juurdevoolu ega sea eelarve finantseerimist sõltuvusse välislaenamisest.
    Võrreldes Eesti majanduskasvu ning inflatsiooni näitajaid meie peamise kaubanduspartneri Euroopa Liidu omadega, võime tõdeda, et oleme saavutanud pikaajalise tasakaalu.
    Eesti Panga hinnangul kujuneb järgmise aastal Eesti majanduskasvuks 3,5%, mis globaalse surutise taustal oleks hea tulemus. Kas ja kuhu see number korrigeerub, sõltub paljuski väliskeskkonna arengust ja meie võimest jätkata senist majandus- ja rahanduspoliitikat.
    Euroopa Rahandus- ja Majandusliidu (EMU) rahapoliitika saab käegakatsutava väljundi 1. jaanuarist, mil 12 Euroopa riigis tuleb käibele euro sularaha. Eestile mõjub see soodsalt, kuna eurotsooniga on meil tihedad sidemed ja ühisraha teeb nii eraisikute kui firmade asjaajamise lihtsamaks.
    Finantssektoris tähistab aasta 2002 järelevalve koondumist ühte asutusse ? panga-, kindlustus- ja väärtpaberiinspektsiooni asemel alustab tegevust Eesti Panga juures asuv finantsinspektsioon. Krediidiasutuste tegevusloa väljastamine kuulub alates 1. jaanuarist finantsinspektsiooni juhatuse pädevusse.
    Riikliku raha- ja panganduspoliitika teostajaks on Eesti Pank ning panganduse järelevalvet teostab finantsinspektsioon, kelle ülesandeks on ka riikliku rahandus- ja panganduspoliitika teostamine ning krediidipoliitika suunamine.
    Ühendatud järelevalve loomine finantssektori turvavõrgu tõhustamisel on tähtis, sellest võidavad hoiustajad, investorid ja kindlustusvõtjad. Turvavõrgu moodustavad pangahoiuste tagamise süsteem, Eesti madal riigivõlg, mis annab keskpangale ja valitsusele võimaluse paindlikult käituda kriisiolukordades, ning rahvusvahelisele tasemele jõudnud Eesti finantsjärelevalve.
    2002. aastal on oodata ka investorite kaitset suurendava tagatisfondi seaduse vastuvõtmist, tänu millele kasvavad investorite vahendite säilimise garantiid.
    Kaks välispanka avasid 2001. aastal oma esindused, millele järgnev ja tervitatav samm oleks filiaali avamine Eestis ? konkurents nii panganduses kui ka finantssektori teistes segmentides tuleb turu arenemisele alati kasuks.
    Järgmisel aastal tähistab Eesti kroon taas käibima hakkamise 10. aastapäeva. Rahareformi elluviimine ja panganduspoliitikas tehtud otsused kuuluvad nende fundamentaalsete sammude hulka, mis võimaldasid luua Eestis efektiivselt toimiva ühiskonna ja eluterve majanduse.
    Eesti majanduse arengu seisukohalt on ülimalt oluline säilitada hea investeerimiskeskkond, mille aluseks on hästitoimiv pangandussüsteem ning järjekindel finants- ja majanduspoliitika.
  • Hetkel kuum
Asjatundjad: eurotoetuste vennatapp jätkub – kellele see vajalik on?
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eurovalimistel soovib osaleda üheksa erakonda ja kuus üksikkandidaati
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.