• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,17%39 694,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,17%39 694,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • 21.12.01, 09:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pärnumaa omavalitsused kaotavad tuleval aastal 14 miljonit krooni

Pärnumaa omavalitsuste eelarvetulud võivad järgmisel aastal väheneda, sest siinsete elanike makstud tulumaksu kulutavad Põhja-Eesti omavalitsused, kirjutab Pärnu Postimees.
?Piltlikult võib öelda, et riik võtab raha toekamailt ja annab vaesematele,? selgitas Pärnu maavalitsuse rahandusosakonna juhataja Arno Rajande.
56 protsenti vallas või linnas teenitud üksikisiku tulumaksust jääb kohalikule omavalitsusele, ülejäänu võtab endale riik. Riik maksab omakorda igal aastal omavalitsuste eelarveisse lisa toetusfondi näol.
Toetusfond moodustab omavalitsuste tuludest ligi viiendiku ning seda jagatakse tasandusvalemi alusel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Neisse piirkondadesse, kus ettevõtlus arenes, tööhõive oli kõrge ja üksikisiku tulumaksu laekus rohkem, annab toetusfondi valem raha vähem. Selle tulemusel väheneb uuel aastal toetus Pärnumaa omavalitsustele käesoleva aastaga võrreldes 14 miljoni krooni võrra.
Rahandusministeeriumi andmeil suureneb toetusfond vaid kolmel Pärnumaa omavalitsusel, ülejäänutel väheneb. Keskmiselt väheneb maakonnas ühe omavalitsuse eelarve 600 000 krooni võrra.
Enim kaotavad tuleval aastal eelarveraha Tootsi, Lavassaare, Surju vald ja Vändra alev.
Tootsi vallavolikogu liige, AS Tootsi Turba välismajandusnõunik Arvo Luberg märkis, et mida kõrgem on vallas tööhõive, edukamad äriühingud, seda enam on vaja arendada kohalikku infrastruktuuri, rajada tänavaid, laiendada lasteaeda, koolimaja, velskripunkti ning seda rohkem on vallal kulutusi ja seda suurem peaks olema toetusfond.
?Kui meil poleks mingit ettevõtlust, elaksime paremini kui praegu. Sellise loogika järgi on need rumalad vallad, kes ettevõtlust arendavad,? nentis Luberg.
Toetusfondi jaotuse projekti on ette valmistanud rahandusministeerium ja see ootab vabariigi valitsuse kinnitamist.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele