Eesti Pank teatas, et täna ilmus trükis 'Eurotsooni riikide lõplik üleminek eurole ja selle mõjud Eestile'.
Ülevaate autor on Rasmus Pikkani, kes selle kirjutamise ajal töötas keskpangapoliitika osakonna juhtivspetsialistina.
Kirjutises vaadeldakse euro sularaha kasutuselevõttu kui üht osa Euroopa pikemaajalisest majandusintegratsioonist. Selle üheks olulisemaks tähiseks
oli 1. jaanuar 1999, kui algas Euroopa Majandus- ja Rahaliidu arengu IIIetapp, euro võeti kasutusele arveldusrahana ning fikseeriti lõplikultrahvusvaluutade omavahelised kursid.
Ülevaade koosneb kahest peatükist - esimeses on käsitletud euro sularaha
kasutuselevõtu mõju eurotsooni riikidele ja teises selle mõju Eestile.
Eestiga seoses on analüüsitud nii mõjude ülekandumist eurotsoonist kui ka
euro kasutuselevõtu vahetut mõju Eestile. Esimene blokk hõlmab jaehindadevõimalikku tõusu eurotsoonis ja selle mõju ülekandumist Eestisse, samutivõimaliku hinnatõusu mõju Eesti väliskaubandusele.
Vaadeldud on ka seda, millist mõju avaldavad Eesti majandusele kasvav konkurents ja
majandusktiivsuse tõus, samuti ristsubsideerimise kadumine.
Euro sularaha kasutuselevõtu otsestest mõjudest vaadeldakse seniste rahvusvaluutade kadumist, kontode konverteerimist, sularahasäästude
vahetamisega seonduvat ning valuutavahetuskulude üldist vähenemist.
Trükist saab lugeda Eesti suuremais raamtukogudes ning Eesti Panga koduleheküljel aadressil <#Eesti Pank=http://www.ee/epbe/et/euro/index.html>.
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.