Rõivatööstus vajab etendust

Kolm rõivatootjat Baltika, Klementi ja Sangar on tänavu oma 2002.?2003. a sügis-talve kollektsioone tutvustades läinud kõik pisut eri teed. Esitluse eesmärgipüstituse määrab rõivatootja müügistrateegia.

Baltika otsustas praktilistel kaalutlustel korraldada müügikeskse tooteesitluse koostööpartneritele. Laiema avalikkuse ette tullakse alles sügisel, kuid siis juba täiesti uue kaubamärgiga.

?Tutvustasime oma kollektsiooni neile, kes peaksid seda kõige paremini tundma: koostööpartneritele ja oma poodide töötajatele,? rääkis Baltika turundusjuht Maarika Liivamägi. Ta rõhutas, kui oluline on, et müüjad tunneksid tooteid ja oskaksid ostjale nõu anda. Sestap oli kolmepäevane tutvustusvoor ka nii üles ehitatud, et eri tüüpi partnerid lähedalt ja kaugelt saaksid just neile mõeldud informatsiooni. Baltikal on möödunud aasta lõpu seisuga 55 müügikohta seitsmes riigis, üle 70 toodangust müüakse oma poodides.

Sangari teisipäeval toimunud esitlus oli sarnaselt Baltikaga mõeldud rohkem edasimüüjatele ja oma kaupluste töötajatele. Sangar müüb praegu kaks kolmandikku toodangust oma kauplustes, tulevikus aga veelgi enam, sest kavas on investeerida oma müügikohtadesse ka naaberriikides.

?Kui varem sõltus rõivafirmade tootmisplaan põhiliselt edasimüüjate tellimustest, siis oma kaubanduse osatähtsuse kasvades tuleb mängida hulgiostjat ka oma kaubanduse jaoks,? ütles Klementi juhatuse esimees Madis Võõras. Eristada ei tule mitte ainult paremad mudelid halvematest, vaid on ka ühed, mida müüakse vähe, aga see-eest kallilt, teised, mida palju, aga odavalt.

Sangaris toimub kaupluste varustamine tsentraliseeritud tellimisplaani alusel, mis arvestab iga kaupluse eripära ja müügieesmärke. Sangar peab oluliseks, et ka oma kaupluste töötajad näeksid, kuidas riideid komplekteerida ja kuidas need seljas istuvad, rääkis Sangari müügidirektor Triin Kaasik.

Esemed, mida show?l näidatakse, on enamjaolt vaid näidised. Tootmisplaan pannakse kokku edasimüüjatelt ja oma kaubandusüksuselt saadud tellimuste põhjal. Sangaril on tootmisest välja jäänud mudeleid 15?20. ?See arv on aasta-aastalt vähenenud, mis näitab meie tootearendusmeeskonna tugevust ? üha suurem osa sellest, mis nad on välja töötanud, võetakse tarbija poolt vastu,? nentis Kaasik. Tendents on suurema mudelite arvu ja väiksemate koguste suunas, sest tarbija eelistab olla omanäoline.

Baltikas käib mudelite filtreerimine tooteanalüüsi käigus enne esitlust. Mudeleid presenteeritakse juba koos müügikoha kontseptsiooni ja müügitoetusmaterjalidega.

Klementi korraldas mõni nädal tagasi suurejoonelise show Vene Draamateatris, kus olid nii kutsetega külalised, aga kuhu võis pileti osta ka iga moehuviline. Saal oli täis. Klementi juhatuse esimehe Madis Võõrase sõnul on tunda nn ühiskondlikku tellimust moeetendusele. Pärast seda kui Tallinna moepäevad, kus kõik rõivatootjad koos üles astusid, sel sügisel ära jäi, ei toimu enam ühtki ülevaatlikku moeetendust.

Ka Maarika Liivamägi Baltikast rääkis, et avalikkusele mõeldud moe-show?d oleks tarvis, aga see võiks toimuda Baltika uue kaubamärgi egiidi all näiteks suvel.

Moeetenduse korraldamine on seotud suurte kulutustega ja mõistagi soovib iga rõivatootja kohandada seda oma eesmärkidega. Seni ei ole firmad Madis Võõrase sõnul suutnud kõiki rahuldava kokkuleppeni jõuda.