Eesti ja Euroopa Liidu delegatsioonide kohtumisel põllumajandustoodete kaubandustingimuste läbirääkimiste raames leppisid pooled eile kokku uued sooduskaubandustingimused Eesti põllumajandustoodete eksportimisel Euroopa Liitu, kirjutab Postimees Online.
Läbirääkimiste eesmärk oli täieliku kahepoolse vabakaubanduse kehtestamine, teatas põllumajandusministeerium.
Vastavalt kokkuleppele pole kaubanduspiiranguid marjade, puuviljade, seente, köögiviljade, teatud lihatoodete ning mee eksportimisel.
Lisaks avati või laiendati läbirääkimistel soodusekspordi kvoodid näiteks teraviljale, juustule ning vorstidele ja sarnastele lihatoodetele veiselihast.
Samuti lepiti läbirääkimiste käigus kokku Euroopa Liidu poolt Eestisse eksporditavale kaubale makstavate ekspordisubsiidiumite kaotamises.
Lisatingimuse kohaselt peab sellele sammule eelnema Eesti valmisolek registreerida administratiivsetel ja statistilistel põhjustel imporditav kaup, mis pärineb Euroopa Liidust ning millele ei maksta subsiidiumi. Samuti on Eesti vastutavad ametkonnad kohustatud teavitama Euroopa Liidu Komisjoni vastavast impordistatistikast.
Läbirääkimistel räägiti ka sooduskvootide täitmise jälgimise juhtimisest. Et diskuteerida võimaluste üle muuta kvoodijuhtimisssüsteem Eesti jaoks soodsamaks ja läbipaistvamaks, kavatsetakse korraldada ekspertide tasandil tehniline kohtumine.
Eesti tõstatas läbirääkimiste käigus küsimuse mahepõllumajandustoodete Euroopa Liidu poolsete impordipiirangute kaotamisest. Kuna Euroopa Liit pole tehnilistel põhjustel selleks valmis, lepiti kokku, et küsimus tuleb uuesti arutlusele lähiajal toimuval ekspertkohtumisel.
Uus sooduskaubandustingimuste leping jõustub 1. juulil.
Seotud lood
Keskpankade kullareservid
on jõuliselt kasvamas, millele on peamiselt kaasa aidanud arenevate riikide ostud, aga ka mitmed Ida-Euroopa riigid. Eesti Pank on nii kullareservide mahu kui ka osakaalu poolest maailmas viimaste seas, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetest.