USA majandus ähvardab Eestit uue hinnatõusuga

Oluline kergendav mõju on olnud bensiiniliitri hinna langemisel umbes 2 krooni võrra, mis on tulenenud majanduskliima jahtumisest terves maailmas. Eesti import on suures osas dollaripõhine, samas kui eksport läheb peamiselt eurotsooni. Niisuguses situatsioonis Eesti dollari tõusuga hoopis kaotab.

Mis puutub intressimääradesse, siis on Euroopa Keskpank, kellest sõltuvad otseselt krooniintressid, järginud USA arenguid ja samuti intressimäärasid langetanud. Nüüd võib see ilus aeg läbi olla ja kallineda võivad kõik laenud.

On väidetud ka seda, et suurtele riikidele, nagu USA ja Jaapan, pole intresside langetamine eriti positiivset mõju avaldanud. Väikeriikidele nagu Eesti, kes ise monetaarpoliitikat ei tee, on intressitaseme mõju suur. Teisalt avaldab intressimäärade tõus, kui see peaks tulema, inflatsioonile pidurdavat mõju. Vähemalt teoreetiliselt.

Samas ei pruugi USA majandus üldse olla tõusufaasis, kuna on kahtlusi, et paljud USA firmad on oma majandustulemusi ilustanud. Näiteks läks USA energeetikagigant Enron suurejooneliselt pankrotti, kuigi vahetult enne pankrotti oli kõik kõige paremas korras. USAs levib nn pro forma raamatupidamine, mis pole küll keelatud, aga võimaldab muuta näiteks kahjumi kasumiks, fokuseerides vaid positiivsetele finantssündmustele. Pro forma võimaldab mööda vaadata kas või erakorralistest kuludest. USA väärtpaberijärelevalve on niisugusest olukorrast tõsiselt häiritud ja nõuab õige ja õiglase raamatupidamise rakendamist.

USA firmad on saanud suuri riiklikke tellimusi, mis küll elavdab majandust, aga paraku maksumaksja rahaga. Teatud majandusharudes, nt terasetööstuses, on tunda tugevat protektsionismi, mistõttu WTO rakendas USA suhtes sanktsioone Euroopa kasuks. Samal ajal jätkab USA kaubandussõda Jaapaniga. USA eelarve, mis oli aastakümneid puudujäägiga, sai vaid hetkeks tasakaalu jõuda, kui läks uuesti puudujääki. Tugev dollar, eriti Jaapani jeeni suhtes, alandab USA kaupade konkurentsivõimet.

Kõigest hoolimata pole meil põhjust USA ametlikku statistikat mitte uskuda. Kuid arengud muutuvad Eesti jaoks kindlalt positiivseks alles siis, kui majanduskasvu uus laine jõuab Euroopasse, kas siis USA abiga või ilma.