• OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,74%6 070,49
  • DOW 300,37%44 465,9
  • Nasdaq 1,17%19 751,73
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,04
  • OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,74%6 070,49
  • DOW 300,37%44 465,9
  • Nasdaq 1,17%19 751,73
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,04
  • 22.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Spekulant hindab tõenäosusi

Spekulanti eristab see, et nad tavaliselt kujundavad nägemuse tulevaste hinnaliikumiste kohta informatsiooni põhjal, mida nende hinnangul pole aktsiate hinda sisse arvatud. Spekulant on alati riskilooja. Tema tähtsaim oskus on hinnata tõenäosusi ning kujundada nägemusi. Spekulandi tegevust võiks iseloomustada Sun Tzu raamatu ?The Art of War? järgi: ?Ta võidab, kui teab, millal võidelda ja millal mitte.?
Tihti on turul parim võimalus mitte turul olla, ehk oodata võimalust, selle asemel et kohe osta või müüa.
Kui kauplejad tegelevad tihti vaid aktsiate ostu ja müügiga, siis spekulandi raskerelvastuse hulka kuuluvad mitmesugused derivatiivid ehk tuletistehingud, mis aitavad vähendada riski või saada suuremat võimendust.
Ka spekuleerimine pakub sarnaselt kauplemisega suurt rahuldust, kui see hästi õnnestub. Pole midagi paremat, kui kodutöö (analüüs) on hästi tehtud ning riskivõtmine toob suure auhinna ? kasumi. Vastupidisel juhul on tulemus kurb.
Spekuleerija tunneb tavaliselt väga hästi turgu, ettevõtteid, aktsiaid. Ta loeb lehtede ja uudisteagentuuride äriuudiste osa (mitte ei vaata esmalt kursitabeleid), kolab internetifoorumites ja teeb tehnilist analüüsi.
Kui spekulant avastab mingi vea, hindab ta tõenäosust, et turg ei tea seda ning kui tõenäoline on, et turg seda üldse kunagi hinda arvestab. Kogenud ja pikaajaline spekulant tunneb kärsahaisu juba tükk aega ette.
Edukad spekulandid spetsialiseeruvad tavaliselt mingite ettevõtete aktsiatele või muule finantsvarale, sest neid on liiga palju, et kõigel silma peal hoida. Näiteks valitakse välja 5?50 ettevõtet, kelle käekäigul hoitakse silma peal ning püütakse end võimalikult kurssi viia ettevõttega, tööstusharuga, turusituatsiooniga. Pikemas perspektiivis võib taustainfo tundmine olla väga kasulik.
Ka spekuleerimiseks nagu kauplemisekski soovitatakse kasutada mitte rohkem kui 25 oma likviidsetest varadest, enamik peaks olema siiski investeeritud pikaajaliselt.
Spekulant riskib tavaliselt ühte nägemust võttes oluliselt vähemaga, kui arvatakse. See võimaldab turul püsima jääda. Spekulandile on tihti püsimajäämine tähtsam kui võita iga tehinguga. Samas kasutab ka kogenud spekulant kahjumi peatamiseks limiitordereid, et nägemuse valeks osutumisel end kaitsta.
Spekulandi suurim vaenlane on paraku ta ise, õigemini küll tema emotsioonid. Kehval spekulandil puudub varuplaan, mida teha siis, kui turg ei liigu tema nägemuse järgi. Nägemuse põhjal uut nägemust võtta võib ohtlikuks kujuneda.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 15:17
Einar Laagriküll: miks me ei tohi küberturvalisuse taustal unustada füüsilist turvalisust?
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele