- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teine sammas nõuab investeerimisoskusi
Kõik kuus turule tulijat Hansapank, Ühispank, LHV, ERGO, Seesam ja Sampo hakkavad pakkuma vähemalt kahte eri toodet, sest vastavalt vanusele tuleks parima tulemuse nimel valida erinev strateegia.
Konservatiivne strateegia keskendub ainult võlakirjadele, mis tagavad raha säilimise ja mõõduka kasvu nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.
Kasvu strateegia fookus on aktsiatel, mis peaksid tagama võimalikult suure tootluse pika aja jooksul. Lühikese perioodi jooksul investeerides kuni 50 protsenti aktsiatesse, võib kapitali väärtus aga kahaneda.
Ainukesena on lubanud Hansapank turule tuua ka kolmanda, tasakaalustatud strateegiat pakkuva toote, kus investeeritakse aktsiatesse ainult 25 protsenti. Hansapanga Investeerimisfondide portfellihalduri Paavo Põllu selgitusel tagab see raha säilimise lühema perioodi jooksul ja konservatiivse strateegiaga võrreldes suurema kapitali kasvu pikemas perspektiivis.
Investeerimisspetsialistide sõnul on kogumispensionisüsteemiga liitudes noorel töötajal otstarbekas hakata raha koguma kasvustrateegiat järgivasse fondi ja pensioniea lähenedes suunata pensionimaksed konservatiivset strateegiat järgivasse fondi.
Paavo Põld soovitab kuni 35aastasel inimesel liituda kõigepealt fondiga, mis investeerib 50 protsenti aktsiatesse. Hiljem aga, kuni 45aastaks saamiseni suunata maksed konservatiivsemasse tasakaalustatud strateegiaga pensionifondi, mis investeerib aktsiatesse ainult 25 protsenti fondi varadest. Samas tuleks alles jätta kasvu strateegiaga fondi tehtud investeeringud. Pärast 45aastaseks saamist peaks suunama oma pensionimaksed fondi, mis investeerib ainult võlakirjadesse, sest need on madalamast tootlusest hoolimata stabiilsemad kui kiiresti kõikuda võivad aktsiahinnad.
55aastaseks saades on kõige olulisem eesmärk pensionikapitali säilitamine, mistõttu tuleks võimalike aktsiaturu kõikumiste vastu ennast kaitstes vahetada mõlema aktsiatesse investeeriva pensionifondi osakud konservatiivse võlakirjadesse vahendeid paigutava fondi vastu.
Eeldades, et 10 000 krooni kuus brutopalka saav inimene liitub teise sambaga 30aastasena ning kogutud raha kasvab konservatiivselt 4 protsenti aastas, on talle pensioniikka jõudes kogunenud 493 979 krooni.
Kindlustusfirmaga annuiteetlepingu sõlmimisel saab ta iga kuu 2881 krooni lisaks esimese samba riiklikule pensionile, mis hetkel on keskeltläbi 1500 krooni.
Investeerides kohe alguses ka kolmanda samba fondi 10 protsenti ehk praegusel juhul 1000 krooni oma sissetulekust, kasvab pensionieas sissetulek 7700 kroonini.
Ka Seesam Elukindlustuse juht Taivo Saar soovitab nooremas eas alustada agressiivselt ning paigutada aktsiatesse maksimaalselt lubatu 50 protsendi piires. Piisavalt pika investeerimisperioodi jooksul ei tundu ka aktsiaturu suuremad langused üldise tõusutrendi taustal märkimisväärsed. Hiljem aga, 50 eluaasta ringis, tuleks valida keskmise riskitasemega fond, kus on umbes 25protsendiline aktsiate osakaal ning seitse aastat enne pensioniiga minna üle võlakirjafondi.
Hetkel kuum
Taivo Saare sõnul saaks 25aastaselt kogumispensioni süsteemiga liitudes teatud tingimustel kuni 70 protsenti keskmisest palgast kätte ka ainult esimese ja teise samba põhjal.
Kolmekümnendates aastates kogumispenisoni süsteemiga liitudes tuleks siiski investeerida ka kolmandasse sambasse. 10 000kroonise brutopalga puhul vähemalt 1000 krooni kuus. Maksimaalselt 15 protsenti palgast on tulumaksuvaba.
Praeguseks juba 50aastane inimene saab olukorda parandada ainult kolmanda samba abil, kogudes sinna raha niipalju kui võimalik, sest teise sambaga liitumine enam märkimisväärset lisa pensionile ei anna.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele