ELi mustad pilved tulumaksuseaduse kohal

OMX Baltic0,11%320,29
OMX Riga0,06%971,12
OMX Tallinn−0,07%2 232,92
OMX Vilnius0,42%1 513,35
S&P 5000,46%7 758,49
DOW 30−0,05%51 149,21
Nasdaq 0,7%27 381,68
FTSE 1000,34%10 497,94
Nikkei 2252,4%69 946,86
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,06

OMX Baltic0,11%320,29
OMX Riga0,06%971,12
OMX Tallinn−0,07%2 232,92
OMX Vilnius0,42%1 513,35
S&P 5000,46%7 758,49
DOW 30−0,05%51 149,21
Nasdaq 0,7%27 381,68
FTSE 1000,34%10 497,94
Nikkei 2252,4%69 946,86
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,06

Erki Uustalu

Eesti juriidiliste isikute omapärase maksusüsteemiga kaasnenud probleemidest üks on uue Eesti-Läti maksulepingu sõlmimise näol lahendust saamas. Senini on lahendamata probleem praeguse tulumaksusüsteemi kooskõlast Euroopa Ühenduste õiguskorraga.

Eesti riigijuhid on väitnud, et otseste maksude valdkonnas võivad liikmesriigid teha endale sobivaid otsuseid. Sel vabadusel on aga teatud piirangud. Olles ühinenud Euroopa Liiduga, võtab liikmesriik enesele kohustuse tagada Euroopa Ühenduste asutamislepingus sätestatud põhivabaduste ? kaupade, teenuste, tööjõu ning kapitali vaba liikumise ? rakendumine ning kohustuse viia oma seadusandlus kooskõlla direktiividega. On kahtlusi, kas Eesti tulumaksuseadus siiski on asutamislepingu sätete ning ema-tütarühingu direktiiviga kooskõlas.

Eelmise aasta 4. oktoobril ilmavalgust näinud Euroopa Kohtu lahend asjas Athinaiki Zythopiia vs Kreeka riik (C-294/99) andis vihje, et Euroopa Liitu pääsemiseks peab Eesti järjekordselt oma maksusüsteemi hakkama reformima.

Kohtulahend väidab, et niinimetatud kasumijaotusmaksu rakendamine, mis on ka Eesti maksusüsteemi juriidiliste isikute maksustamise aluseks, on vastuolus ema-tütarühingu direktiivi (90/435/EEC) artikliga 5 lg 1. Kohus leiab, et termin ?tulumaksu kinnipidamine? ema-tütarühingu direktiivi mõistes hõlmab muuhulgas ka olukorda, kus kasumi jaotamise hetkel eelnevalt mittemaksustatud kasum maksustatakse tütarühingu tasemel, samas kui seda ei oleks maksustatud mittejaotamise korral.

Euroopa Kohtu poolt direktiivi artiklile 5 lg 1 omistatud tunduvalt laiem tõlgendus paistab puudutavat niisiis otseselt Eesti äriühingute ?edasilükatud? maksukohustust, mille tekkehetk on otseses seoses dividendide väljamaksmise faktiga.

Direktiivi uue tõlgenduse kohaselt ei tohiks Eesti kasumijaotusmaksu rakendada juhul, kui dividende jaotatakse mitteresidendist emaühingule, kelle osalus Eesti äriühingus on 25 või enam.

Ehkki kohtuasja lõpptulemus puudutab otseselt ka Eestit, toimus tegelik kohtuvaidlus Kreeka maksusüsteemi ümber. Analoogselt Eesti maksusüsteemiga nägi Kreeka maksusüsteem ette maksuvabastuse või madalama maksumäära teatud tululiikide osas, kuid seda ainult seniks, kuni äriühing kasumit ei jaota. Kohtuasja algatas Kreekas asuv tütarühing Athinaiki Zythopiia, kes otsustas maksta dividende Hollandis asuvale emaühingule Amstel International.

Kuna suurt osa tütarühingu kasumit selle saamise hetkel ei maksustatud, oleks Kreeka maksusüsteemi kohaselt tulumaks tulnud tasuda kasumi jaotamise hetkel. Kasumi mittejaotamise korral poleks tulumaksukohustust tekkinud.

Athinaiki Zythopiia pöördus kohtusse, leides, et selline tulumaksukohustus võib olla võrdväärne tulumaksu kinnipidamisega, mis on ema-tütarühingu direktiiviga keelatud. Euroopa Kohtu kohtujurist leidis oma arvamuses, et koormise määratlemisel tulumaksu kinnipidamisena ei ole sugugi oluline koormise nimetus, vaid selle mõju. Dividendide jaotamine ei tohi tekitada sellist maksukohustust, mida ei tekiks juhul, kui kasumit ei jaotata.

Kohtujuristi arvamuse kohaselt ei ole ka olulist vahet sellel, kas juriidiliselt kannab maksukohustuse ema- või tütarühing, sest majanduslik efekt on sama. Kohus kinnitas oma 4. oktoobri otsuses vaid kohtujuristi seisukohti.

Pole välistatud, et Eesti kasumijaotusmaks, sõltumata selle kooskõlast direktiiviga, piirab ka kapitali vaba liikumist. Tekitab see ju olukorra, kus kasumijaotusmaks soodustab välisinvestoril kapitali hoidmist Eestis, tehes koormavamaks selle Eestist väljavõtmist. Kapitali täieliku vaba liikumise korral võib sellise piirangu olemasolu olla põhjendamatu ning seega vastuolus Euroopa Ühenduste asutamislepinguga.

ELi mustad pilved tulumaksuseaduse kohal

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised