• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ELi mustad pilved tulumaksuseaduse kohal

    Eesti juriidiliste isikute omapärase maksusüsteemiga kaasnenud probleemidest üks on uue Eesti-Läti maksulepingu sõlmimise näol lahendust saamas. Senini on lahendamata probleem praeguse tulumaksusüsteemi kooskõlast Euroopa Ühenduste õiguskorraga.
    Eesti riigijuhid on väitnud, et otseste maksude valdkonnas võivad liikmesriigid teha endale sobivaid otsuseid. Sel vabadusel on aga teatud piirangud. Olles ühinenud Euroopa Liiduga, võtab liikmesriik enesele kohustuse tagada Euroopa Ühenduste asutamislepingus sätestatud põhivabaduste ? kaupade, teenuste, tööjõu ning kapitali vaba liikumise ? rakendumine ning kohustuse viia oma seadusandlus kooskõlla direktiividega. On kahtlusi, kas Eesti tulumaksuseadus siiski on asutamislepingu sätete ning ema-tütarühingu direktiiviga kooskõlas.
    Eelmise aasta 4. oktoobril ilmavalgust näinud Euroopa Kohtu lahend asjas Athinaiki Zythopiia vs Kreeka riik (C-294/99) andis vihje, et Euroopa Liitu pääsemiseks peab Eesti järjekordselt oma maksusüsteemi hakkama reformima.
    Kohtulahend väidab, et niinimetatud kasumijaotusmaksu rakendamine, mis on ka Eesti maksusüsteemi juriidiliste isikute maksustamise aluseks, on vastuolus ema-tütarühingu direktiivi (90/435/EEC) artikliga 5 lg 1. Kohus leiab, et termin ?tulumaksu kinnipidamine? ema-tütarühingu direktiivi mõistes hõlmab muuhulgas ka olukorda, kus kasumi jaotamise hetkel eelnevalt mittemaksustatud kasum maksustatakse tütarühingu tasemel, samas kui seda ei oleks maksustatud mittejaotamise korral.
    Euroopa Kohtu poolt direktiivi artiklile 5 lg 1 omistatud tunduvalt laiem tõlgendus paistab puudutavat niisiis otseselt Eesti äriühingute ?edasilükatud? maksukohustust, mille tekkehetk on otseses seoses dividendide väljamaksmise faktiga.
    Direktiivi uue tõlgenduse kohaselt ei tohiks Eesti kasumijaotusmaksu rakendada juhul, kui dividende jaotatakse mitteresidendist emaühingule, kelle osalus Eesti äriühingus on 25 või enam.
    Ehkki kohtuasja lõpptulemus puudutab otseselt ka Eestit, toimus tegelik kohtuvaidlus Kreeka maksusüsteemi ümber. Analoogselt Eesti maksusüsteemiga nägi Kreeka maksusüsteem ette maksuvabastuse või madalama maksumäära teatud tululiikide osas, kuid seda ainult seniks, kuni äriühing kasumit ei jaota. Kohtuasja algatas Kreekas asuv tütarühing Athinaiki Zythopiia, kes otsustas maksta dividende Hollandis asuvale emaühingule Amstel International.
    Kuna suurt osa tütarühingu kasumit selle saamise hetkel ei maksustatud, oleks Kreeka maksusüsteemi kohaselt tulumaks tulnud tasuda kasumi jaotamise hetkel. Kasumi mittejaotamise korral poleks tulumaksukohustust tekkinud.
    Athinaiki Zythopiia pöördus kohtusse, leides, et selline tulumaksukohustus võib olla võrdväärne tulumaksu kinnipidamisega, mis on ema-tütarühingu direktiiviga keelatud. Euroopa Kohtu kohtujurist leidis oma arvamuses, et koormise määratlemisel tulumaksu kinnipidamisena ei ole sugugi oluline koormise nimetus, vaid selle mõju. Dividendide jaotamine ei tohi tekitada sellist maksukohustust, mida ei tekiks juhul, kui kasumit ei jaotata.
    Kohtujuristi arvamuse kohaselt ei ole ka olulist vahet sellel, kas juriidiliselt kannab maksukohustuse ema- või tütarühing, sest majanduslik efekt on sama. Kohus kinnitas oma 4. oktoobri otsuses vaid kohtujuristi seisukohti.
    Pole välistatud, et Eesti kasumijaotusmaks, sõltumata selle kooskõlast direktiiviga, piirab ka kapitali vaba liikumist. Tekitab see ju olukorra, kus kasumijaotusmaks soodustab välisinvestoril kapitali hoidmist Eestis, tehes koormavamaks selle Eestist väljavõtmist. Kapitali täieliku vaba liikumise korral võib sellise piirangu olemasolu olla põhjendamatu ning seega vastuolus Euroopa Ühenduste asutamislepinguga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Börs: Nasdaqi indeks langes korrektsiooni
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Kallas lubas kaaluda ettevõtete võrgutasude vähendamist ja hinnalae seadmist
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.