Mänguritelt rohkem raha kunstimuuseumile

Alates aprillist peavad kasiinode omanikud maksma riigile iga mängulaua pealt 5000 krooni ja igalt mänguautomaadilt 2000 krooni kuus praegusest enam. Rahandusminister Harri Õunapuu sõnul oli see muudatus vajalik, sest need maksud püsivad samal tasemel juba kuuendat aastat. Vahepeal on kasvanud nii kasiinode käive kui külastajate arv, lisas ta.

Hasartmängumaksu suurendamine ja maksutulu ümberjaotamine kuulub keskse lülina kunstimuuseumi ehituse rahastamise skeemi. Eesti Kultuurkapital saab edaspidi 46 protsenti kogu hasartmängumaksust, millest omakorda 63 protsenti ehk mitukümmend miljonit krooni suunatakse kultuuriehitistele.

?Uue seaduse vastuvõtmine on meile rõõmustav sõnum, mis annab edasisteks aastateks garantii. See on nagu laeva juhtimisega, kus peab olema ankur, et saada laev pidama,? ütles kunstimuuseumi ehitamise sihtasutuse juhataja Voldemar Promet.

Umbes 500 miljoni kroonise maksumusega muuseum kavatsetakse põhiosas rajada laenu abil. Hasartmängumaksust laekuvat raha on sihtasutusel hädasti vaja suurlaenu intresside maksmiseks ja laenu kustutamiseks. Prometi sõnul pole seda raha 2002. aasta kuludesse veel planeeritud. Kunstimuuseumi ehituse tänavuse aasta eelarve on umbes 70 miljonit krooni.