Lepingu sõlmides tuleb vaadata, kas lepingupoolel üldse on õigus seda lepingut sõlmida, näiteks äriühingu nõukogu esimehel ilma volituseta seda pole, ütles advokaadibüroo Concordia vandeadvokaat Urmas Arumäe tänasel Äripäeva seminaril.
Vastasel korral on tegemist tühise tehinguga, lisas ta.
Arumäe rääkis ühest kohtuasjast: Krediidipangal oli filiaal Haapsalus, üks äriühing andis teisele 4 mln kr laenu ja filiaali juhataja andis garantiikirja. Jõudis kätte laenu tagasimaksmise tähtaeg ja raha tagasi ei makstud. Läks laenuandja garantiikirjaga panka, kuid pank ei maksnud raha: filiaal pole juriidiline isik ja filiaali juhatajal polnud õigus panga nimel sellist tagatist anda.
'See oli tüüpiline viga, et ei tehta selgeks, kes on õigustatud teist poolt esindada, ei tehta volitusi kindlaks,' rääkis Arumäe kohtupraktikale tuginedes. Teise poole volitusi saab äriühingute puhul teha B-kaardi pealt, kust leiab ettevõtte seadusliku esindaja. Tihti üritab ettevõtte nimel tehinguid teha nõukogu esimees, ja isegi aktsionär. 'Üldiselt vaadatuna justkui võiks nad seda teha, nad ju omavad ettevõtet, kuid tehingute seisukohalt ei ole nad õigustatud ettevõtet esindama ilma volitust tõendavate dokumentideta,' rääkis Arumäe.
Kehtiv õiguse seisukohalt on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ (tsiviilüldosaseadustiku järgi).