Eestlased ehitavad soomlastele sanatooriume

Kuigi tervisekeskused tegelevad juba järgmiseks aastaks kohtade broneerimisega, lubavad nad, et päris ilma ei jää üldjuhul keegi. ?Eesti inimene küll ukse taha ei jää,? ütles Pärnus asuva sanatooriumi Tervis juhataja Vello Muliin.

Sageli broneerivad Soome pensionärid kambakesi kuus kuni kaheksa kohta ja kui ühega neist midagi juhtub, jätavad kõik tulemata.

Kuigi ühe päeva raviseansid ilma majutuseta saab kätte ka 150 krooni eest, kipub Estonia taastusravikeskuse müügijuhi Kalle Voolase hinnangul üldsoontes eestlase jaoks sanatooriumis puhkamine ikkagi kalliks jääma. ?Meie inimene tuleb alles siis, kui on vaja juba kanderaamile panna,? ütleb Voolas, kuid märgib, et viimasel ajal on küll hakanud helistama ka nooremad inimesed, kes ostavad oma vanematele ravipakette.

Praegu on tervisekeskustes ehk sanatooriumides 2600 kohta. Lähikuudel lisandub neile kõvasti üle 500 koha. Juba järgmisel nädalal avab Estonia uue, peaaegu 100kohalise hoone. Maikuus valmib Tallinna külje all Viimsis uus, rohkem kui 200 kohaga tervisekeskus. Viimsi Tervise juhi Peeter Kuke sõnul on sõltuvalt paketist umbes 850kroonise päevahinnaga kohad juba detsembri lõpuni broneeritud.

Juuni esimestel päevadel avab uksed 162 kohaga Tervise sanatooriumi juurdeehitus ning aasta lõpul valmib Kuressaare sanatooriumi uus 180kohaline Rüütli ravikeskus, mis läheb maksma 80?90 miljonit krooni. Lisaks on ka Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse uued omanikud rääkinud sanatooriumi rajamise plaanidest.

Kui palju inimesed sanatooriumiärisse raha jätavad, statistikaamet ei tea. Küll aga oli näiteks Tervise mullune käive 73 miljonit krooni ning kasum 23 miljonit krooni. Saaremaa sanatooriumi käive aga ulatus 55 miljoni kroonini, millest kasum moodustas kuni 30 protsenti. Haapsalus asuva sanatooriumi Laine mullune käive oli 20 miljonit ja kasum 2,7 miljonit krooni.