Vaestele vaid pool sotsiaaltoetustest

Erinevalt OECD riikidest, kus viimastel aastatel on töötushüvituse saamise kriteeriume karmistatud, on Eestis töötu abiraha saamise tingimused liberaalsemaks muutunud.

Lillevälja sõnul on nõrk taotlejate tausta kontroll toetuste vale jagunemise üks olulisemaid põhjusi.

Uuringust tuleb välja, et toetusest on kasulikum elada juhul, kui palk on miinimumi lähedane ning kui kahest töövõimelisest pereliikmest töötab ainult üks.

Ametnike hinnangul püüavad töö kaotanud inimesed toime tulla pigem sotsiaaltoetuste abil kui minna miinimumpalga eest tööle. Üle kahe kolmandiku töötutest ei ole nõus töötama alla 2000kroonise kuupalgaga. Aastal 2001 oli püsiva toimetulekutoetuse taotlejaid 2000. aastaga võrreldes 3 võrra rohkem.

Ametnike arvates suureneb majandusraskustesse sattunud ettevõtete arv tulevikus veelgi, seoses sellega kasvab sotsiaaltoetuste taotlejate arv. Vaesuselõksust päästab täiendatud sotsiaaltoetuste süsteem.

?Vaja on leida lisavahendeid sotsiaaltoetuste suurendamiseks, aga seda ei tohiks teha tööandja arvel sotsiaalmaksu tõstmise näol,? rääkis Piret Lilleväli.

Ta toob näite Euroopa riikidest, kus üha enam leitakse võimalusi tõsta toetusi riigieelarvest.

Kuid ainuüksi toetuste suurendamine ei ole lahendus vaesuse leevendamisele, tarvis on muuta tööhõive süsteemi tervikuna. ?Peale toetuse maksmist peab tekitama rohkem tööle saamise stiimuleid,? rääkis PRAXISe uuringu üks autoreid Reelika Leetmaa. Toetuse taotleja peab saama võimaluse näiteks osaleda täiendkoolitusel, lisas Leetmaa. Sotsiaaltoetuse saajal peab olema motivatsioon leida endale uus võimalus, millele praegune sotsiaaltoetuste süsteem kaasa ei aita.

Toimetulekutoetuste väärtus on langenud kümne aasta jooksul poole võrra, püsitoetuse taotlejate arv aga kasvab.