SLÕL: Vangide toodang jõuab letile

Eesti Vanglatööstuse juhatuse esimees Aare Sõer vihjab, et kaup, mida uuest poest põhiliselt osta saab, seondub ehitusega, kirjutab SL Õhtuleht. ?Meil tuleb vanglatesse uus tootmisharu, kuid praegu on veel natuke vara sellest rääkida,? on ta napisõnaline, kuid lubab poe tänavu avada.

Kõike, mida Eesti vanglates praegu meisterdatakse, polegi Sõeri sõnul otstarbekas poes müüa. ?Näiteks Harku vangla õmblustoodangu müük on alles lahtine. Vangide õmblustöö on spetsialiseerunud hulgitellimustele: klientideks on vanglad ja haiglad. Tegelikult kipub sellise kaupluse pidamine minema kallimaks kui toodang, mida seal müüa. No näiteks ämbreid pole mõtet ühekaupa müüagi,? räägib Sõer.

Mõne aasta eest suleti Harku naistevangla väike pood, kust sai osta näiteks voodipesu või kitleid. Põhjuseks oli just see, et poe pidamine ei tasunud end majanduslikult ära.

Vangide töö kvaliteet muutub aasta-aastalt kahjuks kehvemaks. Vanemad vangid, kes on oskustöölised, hakkavad tasapisi vabadusse pääsema, aga noored ei oska haamritki peos hoida. Kolmandik Eesti 5000 kinnipeetavast pole töövõimelised. ?Neile ei saa ühtegi tööriista kätte anda,? lisab Sõer.

Hea spetsialist võib vanglas teenida 4000-5000 krooni kuus. ?Oskustöölised, keevitajad või treialid. Abitööliste tasu on mõnisada krooni. Head õmblejad teenivad paari tuhande krooni ringis. Vanglal on oma konto, kus vangide raha hoitakse, teenitust võivad nad iga kuu viiendiku poes ostudeks kasutada.?

Murru vanglas tehakse näiteks ehitus- ja prügikonteinereid ning plekkämbreid, Harku vanglas õmmeldakse madratseid ja vatitekke, pajalappe, laste susse, tööriideid.

Möödunud aasta algul loodud Eesti Vanglatööstuse juhi sõnul on kasumisse raske jõuda. ?Ja kasumisaamine polegi meie põhiroll, tähtsam on vangide tööhõive.?