Teise pensionisambaga liituvad peamiselt kõrgepalgalised

?Pensionireformi võib lugeda õnnestunuks, kui 4?5 aasta jooksul liituvad pooled nendest, kes kogumispensioni süsteemiga üldse liituda saaksid,? sõnas ta. ?Praegu on neid inimesi Eestis 518 000.?

Eeldusel, et 1. juuniks liitub kogumispensioni süsteemiga 30 000 inimest, on süsteemi maht 5protsendilise aastatootluse korral aastavahetuseks umbes 90 miljonit krooni.

Kogumispensioni süsteemiga liitunutest moodustavad naised 53 ja mehed 47 protsenti. Vanuselises struktuuris suuri erinevusi pole, vaid süsteemiga liituma sunnitute ehk 1983. aastal ja hiljem sündinute liitumise protsent on 26,4 ehk umbes kümme korda kõrgem kui muudes vanuserühmades.

Niinimetatud agressiivsete pensionifondidega on liitunud 72 protsenti meestest ja 61 protsenti naistest. Noortest ehk 1983. aastal ja hiljem sündinutest on valinud agressiivse fondi 93,6 protsenti liitunutest, kuni 1952. aastal sündinute seas on see protsent 23,9. Fondi vahetamise korraldusi on seni olnud 46.

Teise pensionisambaga liitujate arv, mis viimastel päevadel on püsinud 1300 piires ühe päeva jooksul, võib sel nädalal teha rekordi. ?Arvestades kogumispensioni süsteemiga liitujate arvu ei tohiks 5000 liitujaga päev selle nädala lõpus olla üllatus,? ütles Eesti Väärtpaberikeskuse nõukogu esimees Jaanus Erlemann eile. Tema sõnul liitus süsteemiga üleeile juba 2000 inimest ja kasvu lubasid ka eilse päeva esimesed tunnid.

Üks protsessi intensiivistaja võib olla tõsiasi, et pensioni kogumise alustamiseks tänavu 1. juulil tuleb liitumisotsus teha lähema kahe päeva jooksul.

Tavaliselt liitutakse pensionisambaga tööpäeva jooksul, kõrgpunktid jäävad kella 10 ja 11 ning 15 ja 16 vahele. Pärast tööpäeva lõppu liitumise aktiivsus järsult langeb, jääb aga peaaegu keskööni siiski märkimisväärseks.