Euroopa tugevdab kindlust

Esimese reaktsioonina pärast radikaalsete parteide valimisedu reas Euroopa riikides on valitsused karmistanud immigratsioonireegleid, riskides sel moel negatiivset pilti välismaalastest veelgi kinnistada. See on lühinägelik, arvestades Euroopa kasvavat vajadust tasakaalustada elanikkonna vananemist sisserände arvel ning täita vakantsed spetsialistikohad välismaiste oskustöölistega.

Immigratsiooniteema on esil ka sel kuul Sevillas toimuval ELi valitsusjuhtide tippkohtumisel. Eesistujamaa Hispaania peaministri Jose Maria Aznari sõnul on see ?prioriteet kogu Euroopa jaoks? ning vajab ühist jõupingutust välispiiri kindlustamiseks ja inimsmugeldamise piiramiseks. Uuesti on aktuaalne ELi ühise asüüli- ja immigratsioonipoliitika väljatöötamine, milles lepiti kokku 1999. a Tampere tippkohtumisel, kuid mis kuhugi jõudnud pole. Eesmärk on ühtlustada protseduurid ning tingimused vastuvõtuks ning põgenikustaatuse andmiseks.

Teema on eriti pärast dramaatilisi presidendivalimisi Prantsusmaal läinud sedavõrd teravaks, et rahvusvaheline inimõiguste komisjon UNCHR kardab juba, et Euroopa suleb ukse ka neile, kelle asüülitaotlus on õigustatud. Piiride sulgemine annab omakorda tööd inimsmugeldajatele ning meediakajastused illegaalsetest immigrantidest toidavad võõristust välismaalaste vastu veelgi.

Vähem teavitatakse avalikkust sellest, et kontrollitud sisseränne aitab elavdada majanduskasvu nagu USAs ning toestada Euroopa heaolusüsteemi makse maksva töötava elanikkonna osakaalu vähenedes. Soomes, kus kõrgest tööpuudusest hoolimata sisemistest reservidest tööjõupuuduse leevendamiseks varsti ei piisa, kutsub vähemusgruppide ombudsman Mikko Puumalainen ELi piiride sulgemise asemel vähemustele võimalust andma. See tähendaks abi uues ühiskonnas juurdumiseks, koolitust ja kultuuriõpetust. Nii ei pruugi Euroopa riikide suurlinnad sisserändest tingimata getostuda ning Taani radikaalidel pole vaja end pehmema immigratsioonipoliitikaga Rootsist tõstesillaga isoleerida.