Mini- ehk liliputraamatuid, mille mõõtmed ei tohi ületada üheksat sentimeetrit, kasutatakse sageli mõne erakordse sündmuse, juubeli või isiku tegevuse märkimiseks. Eesti Akadeemilises Raamatukogus säilitatakse sadakonda miniraamatut, neist suurem osa kirjastusköited.
Vanim miniraamat selles kogus on ?Kurtze Herzens-Suefzerlein? (1755). Silmapaistev on 24 × 33 mm suurune ?Konversations-Lexikon? hõbekapslis, varustatud luubiga. Väärika lahenduse on saanud kuldtrükis ja musta marokäännahka rüütatud ?Uus testament? ja ?Psalmid? ja ?The inaugural address of John Fitzerald Kennedy? (1961?63).
Ka Eesti nahakunstnikele meeldib miniraamatuid teha. Sageli lasevad autorid just neid köiteid kavandades oma fantaasial lennata. Näiteks Tiina Piisang on sellele näitusele pannud paar traditsioonilises laadis nööridele köidetud nahast sisekaantega vooderdatud raamatut ja mõned roosiaastast inspireeritud raamatud. Väikeste detailidega on tore mängida ja nii pääsevad Tiina Piisangu köidetes tema käsitsi tehtud paberid justkui luubi all esile.
Maie Teivik on alati olnud truu miniatuursetele detailidele. Tema töid vaadates peab ikka kummarduma ligemale, et näha teostuse peensust ja värvikust. Veelgi tõelisemaks saab raamatuke aga käes hoides ? miniraamatuil ongi ideaalne mõõde pihkuvõtmiseks, et tajuda head nahatöötunnet.
Jane Rannametsa raamatu puidust käepidemega kaaned on kindla toega, millest kinni haarata või millele raamat seisma panna. Teine köide on miniatuurne portfell.
Autor: Tiina Kolk