Kalevi omanikud saavad 3 krooni dividende

Kommivabriku Kalev muuseumisse eile keskpäevaks kogunenud 150 aktsionäri tabas meeldiv üllatus ? nõukogu oli päev varem muutnud oma varasemat otsust omanikutulu mitte maksmise kohta ning pärast Venemaa kriisist tingitud kolmeaastast vaheaega tehti üldkoosolekule ettepanek kinnitada omanikutuluks 3 krooni aktsia kohta ehk mullusest 29,95 miljoni krooni suurusest puhaskasumist 23,6 miljonit krooni. Eelmise aasta lõpus oli ettevõtte bilansis eelnevate perioodide jaotamata kahjum 25,4 miljonit krooni.

?3 krooni aktsialt dividende on küll meeldiv üllatus,? tõdes hiljuti Kalevi aktsiaid ostnud Kaupo Kumm, kes plaanib neid hoida vähemalt paar aastat.

Kalevi juhatuse esimees Oliver Kruuda tõdes, et ühiskond, riik ja finantseerijad saavad ettevõttest igal aastal midagi, omanikutulu maksmise ettepanekuga tahetakse aktsionärid vaeslapse osast seada esimestega võrdväärsele positsioonile.

Loomulikult kiitsid aktsionärid dividendi maksmise ettepaneku heaks ega arvestanud alternatiivset aktsionär Olav Kruusi ettepanekut suunata dividendideks minev 23,6 miljonit krooni hoopis turunduskuludeks, et täita ettevõtte Läti ja Leedu turule ekspordi suurendamise eesmärki.

Omanikutulu saavad aktsionärid, kes on aktsionäride nimekirja kantud 3. juuli hommikuks. Seega saab dividendiõiguslike aktsiatega viimast päeva kaubelda 27. juunil.

Omanikutulu makstakse aktsionäridele välja kolme kuu jooksul.

Kalevi aktsionärid kinnitasid ka põhikirjamuudatuse, mille kohaselt ettevõtte majandusaasta ei lange enam kokku kalendriaastaga, vaid algab edaspidi juulist. Kruuda sõnul on aasta viimased kuud ettevõtte jaoks kõige pingelisemad, juulis seevastu on aga ettevõte olnud kollektiivpuhkusel, mistõttu on suvel rahulikum numbreid kokku arvestada.

Korralised aktsionäride üldkoosolekud hakkavad edaspidi toimuma detsembris.

Ettevõtte audiitoriks kinnitasid aktsionärid taas Urmas Kaarlepa ja Hanno Lindpere PricewaterhouseCoopersist. Kalevi mulluse majandusaruande järeldusotsuses kirjutasid audiitorid, et ebatõenäoliselt laekuvatest 17 miljoni krooni mahus nõuetest on aruandeperioodi kuludesse kantud 13 mln krooni. Audiitorite hinnangul peaks nõuete allahindlus olema 5?9 miljoni võrra väiksem.

Aktsionäride küsimusele vastuseks märkis Kruuda, et kunagi võimas audiitorfirma Arthur Andersen ei tohi enam börsiettevõtteid auditeerida. Ka meie audiitorfirmad on märkusteta heaks kiitnud selliste ettevõtete nagu Maapank ja Ühinenud Meiereid aastaaruanded. Reaalset raha on kaotanud aga aktsionärid.

?Minu jaoks audiitor lisaväärtust ei loo ja me peame ise oma riske hindama,? lausus Kruuda. ?Me vaatame alati, et riskid oleks maandatud,? lisas ta.