Vili rohetab, raha kaob

Rosenberg on kokku arvutanud ka tänavuste ilmaolude tõttu saamata jääva saagi. ?Laias laastus on see 1000 krooni hektari kohta, arvestamata neid kulutusi, mis vilja müümiseni veel tuleb teha,? ütles ta. ?Tegelikult võib kaotus olla isegi 1300 krooni hektarilt.? Kuna vennad Rosenbergid kasvatavad vilja umbes tuhandel hektaril, tähendab see vähemalt miljoni krooni kaotamist.

Rohkem kui kroonist kaotust viljakilo kohta kinnitas ka Varmo Ehrbach. ?Krooniga ei tule ma kilo vilja kasvatamisel kuidagi toime,? sõnas ta.

Põllumeeste olukorra teeb raskeks eriti see, et loodetud saagile on kulutused juba tehtud. ?Soetame seemne, külvame, väetame, tõrjume umbrohtu ja siis selgub, et kaks sadamata jäänud vihma teevad olulise osa meie tööst tühjaks,? sõnas Rosenberg. ?Pankrotti praegune põllumees ühe kehva aasta tõttu ei lähe, kuid mitmete seadusaktidega kehtestatud nõuete täitmisse küll investeerida ei suudeta.?

Võimalust, et kindlustuse laiem kasutamine põllumeeste ilmaprobleemi lahendaks, viljakasvatajad ei uskunud. ?Selleks, et kindlustus midagi maksma hakkaks, peaks saak olema veel tonni võrra hektarilt kehvem kui tänavu, kindlustamine tähendaks põllumehele seetõttu eelkõige kulusid,? ütles Rosenberg. ?Ka ei toimu kindlustamine mitte põldude, vaid ettevõtete kaupa. Kui osa põlde annab väga kehva, osa aga paremat saaki, siis kokkuvõttes kindlustus seda kahjuks ei pea.?

Samas ei looda Rosenberg kuivaga kaotatud miljonit ka riigi käest saada. ?Hea kui kahjust kompenseeritakse 10?15%, lausus ta. ?See aga tähendab, et näiteks 800 000 krooni jääb ikka saamata.?

Põhjusena, miks riik põllumeest toetada võiks, nimetasid Rosenberg ja Ehrbach maaelu säilitamise vajadust ning põllumajandust kui erilist tegevusala. ?Väga palju sõltub siin ju ilmastikust ja hooajast,? ütles ta. ?Esiteks võib kõik rikkuda õigel ajal sadamata jäänud vihm, teiseks saan ma oma 2,5 miljonit krooni maksvat kombaini kasutada vaid kuu aja jooksul ? talvel lund lükkama ma temaga ju ei lähe.?

Põllumajandusminister Jaanus Marrandi on otsustanud ikaldustoetust taotleda, väljamaksete osas teeb Riigikogu otsuse septembris. Põuakahjude hindamiseks loodud komisjon esitas oma töö lõpparuande üleeile. Selle kohaselt võib teraviljade saagikuse 55protsendist langust prognoosida Harju-, Hiiu-, Saare-, Rapla- ja Läänemaal, 45-protsendist Pärnu-, Järva-, ja Jõgevamaal ning väikseimat ehk 35protsendist Lääne-Viru-, Ida-Viru-, Viljandi-, Tartu-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO põllumajanduslepingu kohaselt tekib loodusõnnetuse puhul abimaksete saamise õigus, kui kahju ületab 30% kolme viimase aasta toodangust. Selliste kahjude summa ulatub Eestis kasvatatava teravilja ja heintaimede osas 146 miljoni kroonini.

ASi Adavere Agro peaagronoomi Jüri Smitti üllatas, et abisumma nii väike tuli. ?Arvutasin ise, et 146 miljoni krooni asemel on see umbes 300 miljonit,? sõnas ta. ?Ainuüksi meie 4000hektarise maaga ettevõttes on kahju 5?5,5 miljonit, neist teravilja tõttu 3 miljonit krooni.?

Smiti sõnul võib kahju tähendada tootmise koomaletõmbamist. ?See, et sööta saime vähem varuda, on juba fakt,? sõnas ta.