Kindlustajate käsi sügavale autoomaniku taskusse

Teisipäeval valitsuses heaks kiidetud muudatused liikluskindlustuse seaduses (LKS) toovad kindlustusasjatundjate hinnangul kaasa liikluskindlustuse tariifide 20- kuni 40protsendilise hinnatõusu ning enamiku sõidukiomanike ebaõiglase kohtlemise.

Seaduse koostaja ? rahandusministeerium ? põhjendab muudatusi vajadusega ühtlustada Eesti seadus Euroopa Liidus kehtivate nõuetega. Äripäev ei pea seda põhjendust piisavaks ja leiab, et seaduse muutmine on ennatlik.

Esiteks, praegune LKStoimib rahuldavalt ja sõidukiomanikud on senise süsteemiga harjunud, seda enam, et see on ka odavam.

Teiseks ei ole Eesti veel ELi liige, ja kolmandaks ? ELis on koostamisel uus liikluskindlustuse direktiiv. Millised muudatused selles tulevad, ei teata Brüsseliski, sestap on meie seadusekoostajate üliagarus arusaamatu ? milleks peab Eesti sündmustest ette tõttama, kui tõenäoliselt tuleb pärast uue direktiivi kehtestamist meil hakata taas seadust muutma. See on juba topeltkulu ja seda tuleb vältida.

Kõik ELi liikmedki ei vea alati liidu direktiivides näpuga järge. Nt Soomes kehtis veel viimase ajani meie liikluskindlustusega väga sarnane süsteem. Tõsi küll, EL sundis hiljuti Soomet sellest loobuma ja põhjanaabrid muutsidki oma seadust. Ometi jätkavad kindlustajad vabatahtliku kokkuleppe alusel nt vana boonussüsteemi rakendamist.

Muuseas, EL jäi Soome käitumisega rahule ? seadusest kadusid ELi ärritanud klauslid , aga see, mida soomlased tegelikult teevad, on nende enda asi. Teisisõnu on ELi nõuded formaalsus, peaasi, et paberil näevad asjad välja nii, nagu Brüsselis on otsustatud.

Teisalt pole kõik ELi liiklusdirektiivi sätted nii väga mõistusevastased. On tõesti väga mugav, kui saad sõita terve Euroopa läbi ja ei pea muretsema selle pärast, mis reeglid ühes või teises riigis kehtivad, ning üks kindlustuspoliis ajab asja ära nii kodus kui ka võõrsil, pole vaja eraldi joosta rohelise kaardi pärast. Ja loogiline on seegi, et riik ei peaks sekkuma kindlustusseltside hinnakujundusse, nagu mis tahes muulgi alal.

Eesti puhul aga tähendab see, et enamik, kes sõidukeid üksnes Eestis kasutab, maksab kinni ka väheste välismaal ringi reisivate autoomanike kindlustuskaitse, ja tariifid tõusevad.

LKSi muudatuste eelnõu pakub selle vastu omavastutuse rakendamist, mis võib tariife alandada kuni 16. Kuid nt 2000kroonise omavastutuse korral tasub uuendus end ära alles viie aastaga ja vaid siis, kui selle aja jooksul ei juhtu ühtki õnnetust.

Ainus, mis on selle lahenduse puhul atraktiivne, on omavastutuse vabatahtlikkus. Riigile näib see olevat majanduslikult kasulikum kui tavalisele kindlustusvõtjale. Veljo Tinni aeg jättis ilmselt sügavad haavad Liikluskindlustuse Fondile ja neid tuleb nüüd veel kaua ?lappida?.

Ei ole kuulda, et meie kindlustusseltsid Soome kolleegide kombel oleks valmis austama oma klientide harjumusi ? kui riik pakub seadusega võimalust tariifide tõstmiseks, vaevalt siis meie kindlustusandjad sel puhul valju häälega ?ei? ütlevad, nemad on seni kõik riskid seaduskuulekate autoomanike kaela veeretanud (meenutame või kindlustustariifide tõusu juunis-juulis).