Kuidas internetis raha tegema hakata

Eestlane elab praegu veel interneti kuldajastus, kus teenuse ja sisu eest tasumine on suureks erandiks. Mida toob tulevik?

Kui meie arengud järgiksid USA trende, siis suur tasuliste teenuste potentsiaal on meil sellistel lehtedel nagu tutvumisleht www.rate.ee, zone.ee (mängud), www.ekaart.ee (õnnitluskaardid) ja kõigi nende funktsioonidega www.everyday.com.

Tehnilised lahendused võimaldavad pakkuda väga täpselt personaliseeritud interneti sisuteenuseid. Kuid praktikas on edukamad universaalsed lahendused, mis saavad piisava arvu kasutajaid. Ei ole raske luua teenust langevarjuritele, mis annaks automaatselt SMSi, e-kirja või telefonikõnega teada, et kolme tunni pärast on oodata soodsat tuult ja pilvitut taevast. Selliseid teenuseid on vähe ja kui ongi, siis on tegemist oma ala fanaatikute tööga, kes teenuse arendamise ja käigushoidmise pealt kasumit ei teeni. Või õigemini maksavad teenuse osutamisele peale ja kasutajatelt tasu ei küsi. Enamikul turgudel on majanduslikult tasuv massile suunatud teenus.

USAs Online Publishers Association?i tänavu augusti avaldatud uuring online-meedia tasulistest teenustest näitab, et eri sisukategooriate puhul on ühekordsete ja pikaajaliste tellimuste vahekord vägagi erinev. Kõige kauem ja stabiilselt tellitakse uudiseid, ühekordsete maksete osas juhib edetabelit e-kaartide saatmine (vt joonis 1).

Ühekordsete tellimuste maksumus internetis jääb USAs reeglina vahemikku 5 kuni 50 dollarit, mis elatustasemete erinevust arvestades vastaks Eesti oludes vahemikule 5?50 krooni. Keskmiseks ostu hinnaks on 18 dollarit. Pikaajaliste tellimuste puhul on keskmine aastatellimuse maksumus 47 dollarit. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on USA keskmised kasutaja poolt online-teenustele tehtavad kulutused tõusnud 16-lt 24 dollarile.

Eriti huvitav on jälgida online-kulutuste jaotust erinevate sisukategooriate vahel (vt joonis 2). Eelmise aasta edetabelit juhib ärialane info. Siia alla kuuluvad sellised veebilehed nagu Wall Street Journal (uudised), eMarketer.com (äriuuringud), changewave.com (investeeringud). Järgnevad meelelahutus (playboy.com, real.com), tutvumisteenused (match.com, kiss.com), uuringud (britannica.com, elibrary.com; siia kategooriasse kuuluvad ka tarbijalehed, nt consumerreports.com).

USAs on väga populaarsed ka nn ühisinfo lehed (community info), Eestis taolisi lehti praktiliselt ei ole, vähemalt tasulisi mitte. Ameerika ühisinfolehed koondavad endas enamasti kasutajate endi poolt loodava sisuga lehti. Näiteks eri õppeasutuste vilistlaste infot kandev classmates.com või sugupuude ja pereajaloo keskus ancestry.com.

Kui võrrelda Ameerika ja Eesti tasuliste teenuste pakkujaid, siis meil on enamik kategooriatest üldse sisupakkujate poolt katmata, rääkimata nende teenuste eest raha küsimisest. Erandiks võib vaid lugeda Äripäev Online?i. Ka Everyday?s on olemas tasulised online-mängud, olemas on ka esimesed tasulised sisuteenused (naljad, ilm jms) ? Delfi ja Airport pakuvad SMSi kaudu tasuliselt uudiseid, nalju, ilmateadet.

Kuid kas Eesti on piisavalt suur, et siia üldse tasulised teenused tekkida võiksid? Kas meil on piisavalt kasutajaid, kelle tasude eest võiksid eri kategooriate kvaliteetsed veebilehed eksisteerida? Võrreldes meie turgu USAga, spekuleerin: USAs maksis 2002. a esimeses kvartalis sisu eest 12,5 interneti kasutajatest. Meil annab sama suhe potentsiaalsete maksjate arvuks 50 000 inimest. Keskmine makse kuus kasutaja kohta oli 8 dollarit. Elatustasemete erinevust arvestades võtan kursiks 1 USD=1 EEK. Nii saame teoreetiliseks interneti tasuliste teenuste turuks sellel aastal Eestis 5 mln kr. Praegu oleme sellest umbes 4,9 mln kr kaugusel. Nii et arenguruumi on.