Margaret J. Wheatley raamatu ?Leadership and New Science? süsteemiks on sotsiaalsed organisatsioonid, koostisosadeks on inimesed ja keskkonnaks loodus ja elu. Või kui täpne olla, siis ikkagi vastavad suhted.
Sooviks on muuta inimeste koostegevuse korraldust sotsiaalsetes organisatsioonides. Mõelda koostegevusest, kus muutus on loomupärane nii organisatsioonidele tervikuna kui ka nende liikmetele, sest loodus ja elu on lakkamatu muutus. Mõelda teisiti korrast ja kontrollist, pidades meeles, et muutuvad ka väärtused, mis ilmnevad sotsiaalsete organisatsioonide käitumises. Muuta maailmavaadet, et elu muutmist mõistes ?tantsiksime kaunimalt selles dünaamilises universumis?.
Üheks keskseks mõisteks loetletud proua Wheatley tõekspidamistes on aga iseorganiseerumine. Iseorganiseerumine on küberneetiline mudel nähtuste kirjeldamiseks, kus mistahes süsteem kasutab energiat keskkonnast, integreerides seda oma struktuuridesse ning luues iseeneslikult uusi struktuure ja käitumisvorme.
Iseorganiseerumine toimub kaugel termodünaamilisest tasakaalust. Iseorganiseerumine on võimalik ainult pideva, läbiva energiavoo olemasolul, st energeetiliselt avatult. Iseorganiseeruvate süsteemide koostisosad on üksteisega tagasisidelises seoses.
Olukorras, kus vähimgi tingimuste muutus võib viia mittesarnase tulemuseni, on koostisosade vastastikune võimendav tagasiside süsteemi jaoks uue kohanemise leidmise viis. Summutav ehk normatiivne tagasiside on aga eesmärgil hoidmise, kuid ka hääbumise viis.
Tagasiside kaudu toimub enesekontroll. Iseorganiseeruvad süsteemid võivad viibida kaootilises seisundis, mis erineb määramatusest ja ka korrast. Erinevalt korrast on kaos võimaluste paljususe ja muutumise seisund, kus on täheldatav siiski seisundite arengu korrapära.
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini