Kaja Koovit • 22. oktoober 2002 kell 22:00

Börsikrahh viis investorite usalduse

?Nagu väikeinvestor ikka, sain kõvasti vastu pükse,? võtab 5aasta taguse investeerimiskogemuse kokku TV3 uudiste peatoimetaja Hanno Tomberg.

?Olen pärast seda otsustanud, et panen raha edaspidi aktsiatesse vaid siis, kui kavatsen seda pikaajaliselt aktsiates hoida,? kinnitab Tomberg.

Tagantjärele on talle selge, et alustas investeerimist väikeinvestori jaoks kõige halvemal ajal? paar kuud enne börsikrahhi algust. Seda teab ta nüüd. Alguses tundus aga kõik roosiline, ka kaastöötajad olid aktsiainvesteeringutest ainult võitnud ning nemadki ärgitasid ühte tähtajalist hoiust hoopis aktsiatesse paigutama, räägib Tomberg.

Kuhu raha paigutada, hindas Tomberg eelkõige enda tunnetuse järele püüdes valida neid, mis näisid tugevamad: Hansapank, Ühispank, Merko Ehitus.

Esimesele suurele aktsiahindade langusele Tomberg ei reageerinud ja müüs aktsiad erinevatel aegadel järgmise poole aasta jooksul, olles selleks ajaks korralikult kaotanud. ?Ostsin Hansapanga aktsiaid tasemelt 220 krooni aktsia, müüsin tasemel 120 krooni aktsia,? toob ta näite.

Praegust aktsia hinnataset arvestades tooksid Hansapanga aktsiad mulle taas väikest võitu, lausub ta.

Tagantjärele võib öelda, et oleks võinud veel hullemini minna. Laenuraha eest Tomberg vähemalt aktsiaid ei ostnud.

Paremini on läinud börsikrahhi eelsel ajal aktiivselt aktsiaturul tegutsenud praegu omaniku ehitusjärelevalvega tegeleva, ISO sertifikaati omava Telora-E tegevdirektoril Kalev Pikarul.

Tallinna börsi kõrgperioodil oli ta investeerimisportfellis 30 erinevat aktsiat, millest suurema osa moodustasid börsifirmad. Portfelli väärtus ulatus 2?3 miljoni kroonini. ?Märkisin iga päev üles, kui palju hinnatõus väärtust kasvatas,? meenutab ta. Ja muidugi kirus ka tema tagantjärele, et ei osanud aktsiaid õigel ajal müüa. ?Siis oleks võinud tõepoolest miljonär olla,? tõdeb ta.

Samas tunnistab Pikaru, et kaotanud ta börsil ei ole, sest ostis aktsiad algusajal väga odavalt: makstes Ühispanga aktsia eest 13 krooni, Hansapanga aktsia eest 30 krooni ja Tallinna Farmaatsiatehase aktsia eest 10 krooni. Kuigi kõrgeima võimaliku hinnaga tal aktsiaid müüa ei õnnestunud, kauples ta kasudega ja hüpoteetilisest kasumist ilmajäämist ei saa ju kahjumiks lugeda.

Halvimast päästis Pikaru 1997. aastal sündinud otsus suunduda kinnisvaraärisse. Kinnsivara soetamiseks oli vaja raha, mida omakorda sai aktsiaid müües. ?Nii müüsin Ühispanga aktsiad augustis peaaegu tipus,? tõdeb Pikaru ?Aga see oli juhus.? 1500 Ühispanga aktsiate eest soetatud mereäärse maatüki väärtuse kasv toob omanikule ainult rõõmu.

Ainsa kaotuse tõi Pikarule Beeta Investi hallatud Venemaa kasvufond, kust õnnestus tagasi saada vaid kolmandik investeeritust. Aga ka siin avaldub Pikaru investeerimisõnn- ta müüs osakud päev enne kauplemise peatamist.

Tagantjärele tundub Pikarule, et ohutulukese pani tema jaoks põlema Ernesto Preatoni Ühispanga aktsiatest loobumine.

Börsile ei ole Pikaru pärast börsikrahhi enam raha paigutanud. ?Sain aru, et erainvestorina tegutsemisel peab olema väga palju aega,? põhjendab ta.

?Tallinna Börsi ei ole enam olemas, see on insaiderluse tempel,? lausub Riigikogu liige Ignar Fjuk, kes paigutas börsile raha nii enda kui arhitektuuribüroo nimel. ?Kui õieti mäletan, tegin oma viimase tehingu kolm kuud tagasi ja enne seda 9 kuud tagasi,? lausub Fjuk kinnitades, et aktiivselt ta enam börsil ei tegutse.

Hetkel kuum