Lugemine arendab mälu

Jim Collins kirjutab oma raamatus ?Heast suurepäraseks?, et mitte inimesed ei ole ettevõtte kõige suurem vara, vaid õiged inimesed. Väga hea, kui ettevõttes on olemas lisaks seadmetele ja piisavale käibevarale ka selgelt lahtikirjutatud visioonid, strateegiad ja poliitikad, kuhu, miks ja kuidas ettevõte liikumas on. See näitab, et omanikud ja juhtkond on omavahel selgeks rääkinud need põhimõtted ja -tõed, kuidas ettevõttele parimal viisil kasu suudetakse tuua.

Samas peab olema ka meeskond, kellel need põhimõtted ja -tõed on selged ja kes naudib koostöötamist.

Millised on õiged inimesed? Kindlasti võiks siinkohal loetleda hulganisti omadusi, oskusi ja võimeid, mida juhid meeskonnas olulisteks peavad. Edumeelsetes ja edukates ettevõtetes peetakse väga olulisteks inimeste enesearendamise tahet ja võimet. Ja seda eelkõige just sellepärast, et indiviidi pideva arenemise ja kasvamise kaudu kasvavad ka kogu ettevõtte potentsiaal ja väärtus.

Kui inimeste enesearendamise tahtmine sõltub üsna palju kogu ettevõtte kultuurist, personalipoliitikast, võimalustest jms, siis isiklik arenemisvõime on vägagi individuaalne. See sõltub kultuurilistest taustsüsteemidest, motiividest ja stiimulitest ning oskusest iseseisvalt õppida ? informatsiooni filtreerida, mõista, omandada ning meelde jätta.

Kuidas siis ennast arendada nii, et peale iseenda enesetunde ja väärtuse kasvatada ka ettevõtte väärtust?

Kultuurilisi taustsüsteeme on täna väga raske muuta. Need on ju seotud peamiselt meie minevikuga: lapsepõlvega, koduga, kooliga, sõpradega jne. Üks viis seda teha on leida kõigest see positiivne, mis aitab täna edukalt hakkama saada.

Iseseisva õppimise oskus valmistab kahjuks paljudele tõsiseid raskusi. See oskus ei tähenda ainult omaette raamatute lugemist või üksi eksamiteks valmistumist. See on ka oskus omandada kõigest ümbritsevast just see vajalik, mis aitab tänaste ja tulevaste tegemiste tulemust oluliselt parandada nii, et me ise sellest kasu saame ja seda kõike naudime. Õppida ei saa ainult koolis või kursustel, vaid ka ajalehest, koosolekutelt, kohtumistelt, lastelt, sõpradelt, vaenlastelt, ülemustelt, alluvatelt jne.

Kuidas paremini osata? Küsimus on meelega oskamise, mitte õppimise parandamise kohta, sest üldjuhul ei taha inimene ju niivõrd õppida, kuivõrd just osata.

Nagu juba eespool kirjutatud, sõltub õppimise edukus oskusest:

- informatsiooni mõista;- välja tuua meie jaoks oluline;- see omandada ning- meelde jätta.

Kuna nii arusaamine, olulise leidmine kui ka omandamine on seotud rohkem lühiajalise mäluga ning see on teadlaste sõnul kõikidel inimestel üsna standardne ? seitse pluss-miinus kaks ühikut (G. Miller, 1956), siis nende oskuste parandamiseks tuleks lihtsalt rohkem lugeda. Palju lugenud inimestel on rohkem taustinfot ning laialdasemad teadmised, mis võimaldavad oluliselt lihtsamalt erinevat infot mõista ning üha kasvava infomahu juures välja selekteerida ebaolulisest oluline ja vajalik.

Informatsiooni meeldejätmine ja seejuures ka kõige selle säilitamine on aga seotud pikaajalise mäluga ja selle efektiivsus sõltub juba paljuski tegevustest informatsiooni vastuvõtmise ajal. Ülaltoodud tabelis on lühidalt esitatud mõned mõtted, mida tuleks arvestada, et õppimisprotsessist maksimaalset kasu saada.

Autor: Tauri Tallermaa