- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektrisüsteemi ohutuse kontrolli tuleb leevendada
Elektriohutusseadusest tulenevalt tuleb 1. jaanuariks 2003 kõigis kuni 35amprise peakaitsmega elektripaigaldistes läbi viia korraline kontroll ja mõõtmised. Nimetatud nõue puudutab umbes 300 000 eramu- või korteriomanikku. Kui kontrolli pole tehtud, võib omanikku ootada kuni 18 000kroonine trahv.
Äripäeva arvates tuleb lauskontrolli nõuet leevendada. Kontroll ei peaks olema kohustuslik nendele eramu- ja korteriomanikele, kelle omandi elektrisüsteemi on paigaldanud või ümber ehitanud vastavat litsentsi omav firma.
Võib vastu väita, et tegelikult on elektriohutusseadus piisavalt liberaalne. Tehnilise järelevalve inspektsiooni juhataja kt Meelis Kärt on Äripäevale antud intervjuus öelnud, et kuna esimene elektriohutusseadus võeti vastu 1999. aastal ning see sätestas ka kontrolli nõude, pole pärast 1999. aastat ehitatud eramute puhul lisakontrolli teostamine enam vajalik, sest hoone kasutusloa saamiseks tuli see nagunii läbi teha.
Topeltkontrollist küll uute elamute omanikud pääsevad, aga sisuliselt on probleem ikkagi olemas, sest hoone kasutusloa saamiseks peavad eramuomanikud elektritöid teostanud firma töö laskma teisel elektritöid teostaval firmal üle vaadata. Elektrikule või elektritöid teostavale firmale peaks majandusministeeriumi väljastatav litsents tagama just selle, et litsentsi omaniku poolt tehtav töö on kvaliteetne. Sellepärast ongi ju elektritööde tegemine litsentseeritud tegevuste nimekirjas. On ebaõiglane, et riigi poolt litsentseeritud ettevõtte tööd peab omakorda üle kontrollima teine selle sama riigi poolt litsentseeritud firma ning selle kontrolli peab kinni maksma eramu või korteri omanik.
Kuna seadus ei keela elektrisüsteemi ehitamist ja kontrollimist tellida ühelt ning samalt firmalt, siis võib juhtuda absurdne olukord, et lisaks elektritööde tegemise eest tasumisele peab majaomanik tasuma selle sama töö teostajale veel 1500?2000 krooni, et elektrik oma töö üle kontrolliks.
Tõhusa ja range kontrolli poolt räägib tõik, et Eestis tekib lubamatult tihti elektrilühisest tulekahjusid või põhjustab elektrilöök inimese surma. Elektrikontrollikeskuse peainspektori Tõnis Mägi sõnul läheb keskmiselt üks ehitis päevas elektrist põlema. Et selliseid asju vähem juhtuks, tuleb elektripaigaldiste tehnilisele seisukorrale, hooldamisele ja kasutamisele senisest tunduvalt suuremat tähelepanu pöörata, kirjutas Mägi Äripäevas ilmunud kommentaaris. Kontrollimist põhjendatakse ka turvalisuse tagamiseks sõlmitavate kindlustuslepingutega. Kui kindlustusjuhtum on tingitud elektrisüsteemi rikkest, võib kahjunõue jääda rahuldamata, kui elamuvaldaja ei ole täitnud elektriohutusseaduse nõudeid.
Toimetus ei vaidlusta elektriohutuse tähtsust. Praegune kord on liigselt bürokratiseeritud ja põhjustab põhjendamatuid kulusid. Eramuomanik soovib järgida ohutusnõudeid, et vältida vara hävimist või lähedaste surma. See soov peegeldub sellest, et elektritööd tellitakse vastavat tegevusluba omavalt firmalt. Selliste omanike puhul ei ole otstarbekas nõuda lisakulude tegemist täiendava kontrolli teostamiseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele