Suur oli aga Kõrmi üllatus, kui Eesti Energiast öeldi talle, et kuna maja asub liitumispunktist kaugemal kui 400 meetrit, tuleb tal iga meetri kohta maksta 200 krooni. Ja seda kogu 416 meetri ulatuses.
Lisaks sellele tuleb Kõrmil tasuda ka 600-kroonine lisamaks iga ampri kohta, mis peaks katma energiafirma täiendavad kulud madalpingevõrgu ja alajaama ehitamiseks.
Eesti Energia turundusjuht Janek Kalbin tunnistas, et mõnel juhul võib hindade ühtlustumine tõepoolest tähendada ka kümneid kordi suuremat arvet, kui veel kuu aega tagasi oleks tulnud tasuda. Samas on tema hinnangul sellised juhtumid üksikud, sest enamik inimesi peaks uutest hindadest võitma.
Sama on varem kinnitanud ka teised elektrifirma juhid, väites, et suur osa inimesi kasutab õhuliini asemel nagunii maakaabelliine, mille puhul hinnad nii palju ei muutunud.
Eesti Energia statistika räägib aga teist keelt. Viimase kolme kuu jooksul on enamik liitujatest soovinud just õhuliini, sest seni oli õhuliini rajamine odavam kui maakaabelliin.
Eesti Energia pressiesindaja Riina Vändre sõnul prognoosivad nad maakaabelliinide kasutajate arvu suurenemist tulevikus.
Maakaabelliin on energiafirmale soodsam, sest õhuliinid langevad tihti varaste saagiks ning traate tuleb seetõttu pidevalt uuendada. See aga on kulukas.