Venekeelsed kroonid on alareklaamitud

Sageli eksitakse reklaamisõnumile esitatavate elementaarsete nõuete vastu. Higi ja vaevaga saavutatud selge ja lööv eestikeelne reklaam võetakse ja tõlgitakse mehaaniliselt vene keelde. Ja järele ei jää mitte midagi. Lennukast sõnademängust on saanud arusaamatu mõttega tekstijada ja armastatud telenäost tundmatu habemega mees. Raske on ette kujutada, mida tähendab vene inimese jaoks ?hleb Rehepapa? ja milliseid assotsiatsioone see võib tekitada.

Professionaalne meediaplaneerija ei sea rahvust esiplaanile. Nii paradoksaalne kui see ka pole, aga just seepärast planeeritakse venekeelsesse meediasse mahuliselt vähem reklaami. Meediaplaan evib endas eesmärki ? jõuda sellise ja sellise sõnumiga selliste ja selliste inimesteni. Ükski ettevõte ei suuda endale lubada meediakampaaniat, mis jõuaks iga eestlaseni, kindlasti pole see ka otstarbekas. Eesmärgid on väiksemad ? nt X firma trükikampaanias näidata sõnumit vastavast sihtrühmast 68 protsendile ning keskmiselt vähemalt 2,3 korda igale inimesele. Mis juhtub? Eestikeelseid väljaandeid on rohkem ja nad on loetavamad, kuna neid on ju rohkem. Hakates n-ö otsast võtma, saavad eesmärgid realiseeritud ja venekeelse meediani võib-olla ei jõutagi. Tulemusena näeme mahukat kampaaniaplaani, kus venekeelse meedia osakaal on marginaalne. Ja kedagi pole süüdistada ? professionaalne teostus, seatud eesmärgid saavutati, sõnum on soovitud massidehulgale edastatud. Ja halvasti pole iseenesest mitte midagi. Aga kusagil käivad ringi kroonid, mis loevad lehte, kuulavad raadiot ja vaatavad telerit vene keeles. Ja nemad ei tea sellest kampaaniast suurt midagi.

Margus Merima

First Media, telekanali ORT TEM esindaja Eestis

Lähiaastatel võiks reklaamikulutuste osakaal venekeelses meedias tõusta vähemalt 20 protsendini.

Tellisime ligi aasta tagasi Emorilt reklaamikulutuste uuringul Adex põhineva aruande reklaamiandjate rahaliste kulutuste võrdlemiseks eesti- ja venekeelses meedias. Aruanne puudutas televisiooni, raadiot ja trükimeediat.