Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venekeelsed kroonid on alareklaamitud

    Kuna vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi on Eestis palju ning reklaamikulutuste osakaal venekeelses meedias küünib vaevaliselt kümne protsendini, tekib küsimus, kas tõesti on turundusajastul jäänud terve hulk potentsiaalseid kliente tähelepanuta. Või ei soovitagi venelast endale kliendiks?
    Kodumaise reklaamituru ostjaskond on 99 ulatuses eestikeelne. Tahame me seda või ei, aga subjektiivsel momendil on osa igas protsessis. Venekeelne meedia on eestlasele võõras, tal puudub sellega isiklik suhe, see on veidi teistmoodi ja kummaline. Paratamatult avaldab see mõju ka reklaamiinimeste tööle.
    Ega venelased pole ei tagasihoidlikumad ega aplamad tarbijad, oma põhiolemuses on inimene ikka inimene. Samade turundusvõtetega saab nende juures saavutada samu eesmärke. Aga tähelepanu tuleb neile pöörata algusest peale.
    Sageli eksitakse reklaamisõnumile esitatavate elementaarsete nõuete vastu. Higi ja vaevaga saavutatud selge ja lööv eestikeelne reklaam võetakse ja tõlgitakse mehaaniliselt vene keelde. Ja järele ei jää mitte midagi. Lennukast sõnademängust on saanud arusaamatu mõttega tekstijada ja armastatud telenäost tundmatu habemega mees. Raske on ette kujutada, mida tähendab vene inimese jaoks ?hleb Rehepapa? ja milliseid assotsiatsioone see võib tekitada.
    Professionaalne meediaplaneerija ei sea rahvust esiplaanile. Nii paradoksaalne kui see ka pole, aga just seepärast planeeritakse venekeelsesse meediasse mahuliselt vähem reklaami. Meediaplaan evib endas eesmärki ? jõuda sellise ja sellise sõnumiga selliste ja selliste inimesteni. Ükski ettevõte ei suuda endale lubada meediakampaaniat, mis jõuaks iga eestlaseni, kindlasti pole see ka otstarbekas. Eesmärgid on väiksemad ? nt X firma trükikampaanias näidata sõnumit vastavast sihtrühmast 68 protsendile ning keskmiselt vähemalt 2,3 korda igale inimesele. Mis juhtub? Eestikeelseid väljaandeid on rohkem ja nad on loetavamad, kuna neid on ju rohkem. Hakates n-ö otsast võtma, saavad eesmärgid realiseeritud ja venekeelse meediani võib-olla ei jõutagi. Tulemusena näeme mahukat kampaaniaplaani, kus venekeelse meedia osakaal on marginaalne. Ja kedagi pole süüdistada ? professionaalne teostus, seatud eesmärgid saavutati, sõnum on soovitud massidehulgale edastatud. Ja halvasti pole iseenesest mitte midagi. Aga kusagil käivad ringi kroonid, mis loevad lehte, kuulavad raadiot ja vaatavad telerit vene keeles. Ja nemad ei tea sellest kampaaniast suurt midagi.
    Margus Merima
    First Media, telekanali ORT TEM esindaja Eestis
    Lähiaastatel võiks reklaamikulutuste osakaal venekeelses meedias tõusta vähemalt 20 protsendini.
    Tellisime ligi aasta tagasi Emorilt reklaamikulutuste uuringul Adex põhineva aruande reklaamiandjate rahaliste kulutuste võrdlemiseks eesti- ja venekeelses meedias. Aruanne puudutas televisiooni, raadiot ja trükimeediat.
    Uuring näitas, et 2000. aastal kulutasid reklaamiandjad meedias ühe eestlasest tarbija mõjutamiseks umbes 4,3 korda rohkem reklaamiraha kui mitte-eestlasest tarbija peale. Aastal 2001 oli erinevus umbes 4,1 korda venekeelse tarbija kahjuks. Kui lisada välireklaami andmed, oleks vahe veelgi suurem. Täpsuse huvides käsitlesime siiski vaid neid kanaleid, mis rahvuslikul pinnal selgelt eristatavad.
    Eestis on eestikeelne ja venekeelne maailm teineteisest ebanormaalselt kaugel. Igapäevaelus kiputakse täiesti ära unustama, et teine keele- ja kultuurikeskkond siin samas kõrval üleüldse eksisteerib. Tulemus ongi see, et kuna suur osa reklaamiraha paigutamise üle otsustajaid on siiski eestikeelsed inimesed, kes elavad ?eestikeelses maailmas?, siis on ka reklaamiraha jaotamise proportsioonid paigast ära.
    Eesti elanikkonnast ligi kolmandik ja Tallinna elanikkonnast ligi 45 on mitte-eestlased. On selge, et kui reklaamirahast suunatakse mitte-eesti sihtrühmale alla 10 protsendi, ei jõua sõnum nendeni. Ja samas korratakse eestikeelsele tarbijale ühte sõnumit rohkem kui ratsionaalselt vaja oleks.
    Kuigi lähiaastatel võiks reklaamikulutuste osakaal venekeelses meedias tõusta vähemalt 20 protsendini, võiks see ideaalis vastata rahvastiku proportsioonidele.
    Autor: Marti Ambre
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Majanduslangus või mitte: tulekul on veel kolm intressitõusu
Euroopa Keskpangalt võib järgmine nädal oodata veel üht märkimisväärset intressitõusu, euroala majandus aga läheb järgmisel kahel kvartalil langusse. Eestis võib oodata küll majanduse olukorra halvenemist, aga inflatsioonist see meid ei päästa.
Euroopa Keskpangalt võib järgmine nädal oodata veel üht märkimisväärset intressitõusu, euroala majandus aga läheb järgmisel kahel kvartalil langusse. Eestis võib oodata küll majanduse olukorra halvenemist, aga inflatsioonist see meid ei päästa.
Lugu Ärimeestest ja Advokaatidest. Ja Kodanikust, kes neid ei kadesta. Kohe üldse
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mõnel pangal võib EKP laenude tagasimaksmine raskeks minna
Euroopa Liidu pangandusjärelevalve EBA teatas, et mõned eurotsooni pangad võivad olla raskustes Euroopa Keskpangast laenatud raha tagasimaksmisel.
Euroopa Liidu pangandusjärelevalve EBA teatas, et mõned eurotsooni pangad võivad olla raskustes Euroopa Keskpangast laenatud raha tagasimaksmisel.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Sõjapõgenikud töötavad peamiselt töötlevas tööstuses
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
Operail müüs ära Ukrainas asuva vagunipargi
Eesti riigile kuuluv raudteefirma Operail müüs Ukrainas asuvad rendivagunid rohkem kui 6,5 miljoni euroga.
Eesti riigile kuuluv raudteefirma Operail müüs Ukrainas asuvad rendivagunid rohkem kui 6,5 miljoni euroga.

Olulisemad lood

Pactum kaasas 20 miljonit dollarit
Läbirääkimiste tehisintellekti arendav Eesti idufirma Pactum kaasas 20 miljonit dollarit, et jätkata kasvu Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.
Läbirääkimiste tehisintellekti arendav Eesti idufirma Pactum kaasas 20 miljonit dollarit, et jätkata kasvu Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.