• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    PM: Seadus meelitab välismaalased Eesti viljastuskliinikutesse

    Kunstlikku viljastamist lihtsustav seadus tõotab tuua Eesti viljastuskliinikutele lähiaastail rohkesti patsiente lääneriikidest.

    Seal on sugurakudoonorite anonüümsus kadumas, Eestis aga rangelt tagatud, kirjutab Postimees.
    Täna Riigikogus esimesele lugemisele jõudev kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu kinnitab nii sperma- kui ka munarakudoonori õigust jääda anonüümseks.
    Kunstliku viljastamise protseduuri valinud inimestel on õigus teada vaid sugurakudoonori rahvust, nahavärvi, haridust, perekonnaseisu, laste olemasolu, pikkust, kehaehitust, juuste ning silmade värvi.
    Ainsa erandina sellest nõudest märgib eelnõu munaraku vastuvõtmist lähisugulaselt, mil suguraku annetaja ja saaja on nagunii tuttavad.
    Samal ajal kaalub näiteks Suurbritannia võimalust, et katseklaasilapsed võiksid teada doonorite nimesid. BBC andmetel jõustub ka Rootsis alates järgmisest aastast brittidega samalaadne seadusemuudatus, mis võimaldab täisealiseks saanud doonorlastel tuvastada oma bioloogilisi vanemaid.
    Oponendid hoiatavad, et anonüümsusnõudest taganemine võiks mõjuda hukatuslikult sugurakudoonorlusele tervikuna, kuna doonorid reeglina ei soovi midagi teada oma rakkude abil viljastatavatest lastest. Liiatigi oli Rootsis hiljuti juhtum, kus lesbipaarile spermat loovutanud mees pidi hakkama lastele hiljem alimente maksma.
    Tartu Ülikooli õppejõud ja osaühingu Fertiilsuse Keskus juht Andrei Sõritsa tunnistas, et Rootsi viljastuspatsiendid oleksid Eesti kliinikutes teretulnud.
    ?Nii nagu Euroopa turule soovib jõuda Eesti lihatööstus või tekstiilitööstus, nii ka kliinikud,? rääkis Sõritsa. ?Me ei tee oma tööd halvemini kui tehakse Taanis või Soomes, kuid küsimus on usalduses.?
    Eesti elanikud on rootslastele rassiliselt lähedased ning seegi võib viljastumisturismile kaasa aidata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tegelikult oleme me eriolukorras – käitugem siis vastavalt
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Investor: kui keegi teaks eduka idufirma valemit, siis kõik kasutaks seda
Kui eduka idufirma valem oleks olemas, siis kõik lihtsalt investeerikski sellistesse inimestesse ja ettevõtetesse, rääkis Äripäeva Raadio saates "Riskiraha" Spring Capitali juht Henri Treude. "Iga situatsioon on erinev ja igas situatsioonis toimib erinevat tüüpi asutaja. Tagantjärgi võime öelda, et see inimene on väga kihvt ja me juba algusest peale teadsime, et sealt tuleb midagi ägedat. Tegelikult ei tea."
Kui eduka idufirma valem oleks olemas, siis kõik lihtsalt investeerikski sellistesse inimestesse ja ettevõtetesse, rääkis Äripäeva Raadio saates "Riskiraha" Spring Capitali juht Henri Treude. "Iga situatsioon on erinev ja igas situatsioonis toimib erinevat tüüpi asutaja. Tagantjärgi võime öelda, et see inimene on väga kihvt ja me juba algusest peale teadsime, et sealt tuleb midagi ägedat. Tegelikult ei tea."
Eesti sadamate kaubamaht kasvas üheksa kuuga jõuliselt
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise sama perioodiga 9%.
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise sama perioodiga 9%.