Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erasõit tähendab erisoodustust

    Vastavalt tulumaksuseadusele (TMS) nimetatakse ettevõtluse eesmärgiks tulu saamist (väljavõte ettevõtluse definitsioonist, mis on toodud TMSi § 14 lõikes 2). Sama seaduse §-s 32 on öeldud, et maksumaksja võib ettevõtlustulust maha arvata kõik dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud.
    Olulist tähelepanu väärivad nendes lõigetes kolm aspekti: kehtib dokumentaalse tõendamise nõue, kulu peab olema seotud ettevõtlusega ja läbi selle ka ettevõtluse eesmärgiga, milleks on tulu saamine.
    Ettevõtlustulu on võimalik kasutada vähemalt kahel moel: seda kas kulutatakse tuleviku ettevõtluse tarbeks või viiakse ettevõtlusest välja (nt dividendid omanikule, ettevõtlusega mitteseotud kulud jne). Esimesel juhul on tegemist ettevõtluskuluga, teisel on aga enamasti tegemist maksustamisega seonduvate juhtumitega.
    Mõnede kulude puhul on nende seos ettevõtlusega selgelt nähtav, mõnede puhul aga ei ole kõik nii lihtne. Üheks keeruliseks näiteks on tööandja omandis või valduses olev sõiduauto ja sellega kaasnevad kulud, kuna sõiduauto kasutamisel töötaja isiklikel eesmärkidel tekib erisoodustus ja sellega seoses ka kohustus tasuda vastavad maksud (tegemist on ettevõtlustulu väljaviimisega ettevõtlusest).
    Maksuametilt küsitakse sageli, miks maksumaksja peab tõestama, et tööandja sõiduautot pole kasutatud isiklikel eesmärkidel. Väidetakse, et hoopis maksuamet peaks tõestama, et tööandja sõiduautot on kasutatud isiklikeks sõitudeks. Vastus sellele küsimusele on lihtne: TMSi § 32 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et iga kulu peab olema dokumenteeritud ja sellest peab ilmnema kulu selge ja põhjendatud seos ettevõtlusega. Sellega on täpse arvestuse nõue, millest peaks selgelt nähtuma tehtud kulude seos ettevõtlusega, täiesti loogiline.
    Milline oleks maksuhalduri poolt aktsepteeritav arvestuse metoodika antud juhul? Mainitakse selliseid dokumente nagu sõidulehed (või teekonnalehed), sõidupäevikud, sõiduaruanded jms. Sõltumata sellest, millise dokumendiga on tegemist, oluline on see, et ükski seadus ega õiguse alamakt ei sätesta nende vormi ega sisu. Samuti ei ole reguleeritud ka täitmise protseduur. Seega ei ole maksuametil võimalik ette kirjutada, kuidas maksumaksja peaks täitma selliste kulude dokumenteerimise kohustust.
    Maksukorralduse seadus (MKS) ütleb, et kui seadus sätestab mingi tõendi kohustusliku liigi, siis tõendamisel saab kasutada ainult seda liiki tõendit. Seega, kuna kohustuslikku liiki ja vormi antud juhul ei ole, peab maksumaksja ise otsustama, kuidas ta peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta (MKS § 56). Sõidulehed või sõidupäevik on ainult üks võimalus, kuidas seda teha. Raamatupidamise seaduse § 16 nõuab lisaks, et valitud arvestuse kord oleks kajastatud raamatupidamise sise-eeskirjades.
    Juhul kui töötajal on lubatud kasutada tööandja sõiduautot isiklikel eesmärkidel, peab arvestus kajastama selliseid andmeid, mis võimaldavad teha kindlaks, millised kulud on seotud ettevõtlusega ja millised ei ole. Ettevõtluses kasutatavate ja mittekasutatavate osade arvestamise metoodika peab olema selge, läbipaistev ja põhjendatud. Näiteks kui ettevõttesiseselt on kehtestatud, et isiklike sõitude tegemisel tuleb tööandjale hüvitada 2 krooni iga sõidetud kilomeetri eest, siis see suurus peab olema põhjendatud, kuna olukorras, kui tööandja annab kasutada nii kallist Mercedest kui ka odavat Ladat, tekib ühtse hinna kasutamisel küsitavusi.
    Lisaks kütusekulule arvestatakse sõiduautolt amortisatsiooni. Seega sõiduauto kasutamise tegeliku maksumuse määramisel tuleb arvestada kõiki selle sõiduautoga seotud kulutusi maksustamisperioodil.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Hirm kõrgete intressimäärade ees suunas USA investorid riske vähendama
USA aktsiaindeksid jätkasid reedel langust, mida mõjutas kolmapäevane Föderaalreservi info, et intressimäärad jäävad ilmselt kõrgemaks pikemaks ajaks, vahendas Wall Street Journal.
USA aktsiaindeksid jätkasid reedel langust, mida mõjutas kolmapäevane Föderaalreservi info, et intressimäärad jäävad ilmselt kõrgemaks pikemaks ajaks, vahendas Wall Street Journal.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.