24. november 2002 kell 22:00

Valmistu ühinemiseks Euroopa Liiduga

Strateegilisi plaane tehes analüüsivad ettevõtted kindlasti ka väliskeskkonnast tulenevaid ohte ja võimalusi. Kõige suuremaks riskiallikaks on ettevõtluskeskkonna muutumine ettenägematus suunas.

Kui sündmust ja selle mõju ei ole võimalik ette näha, ei saa selleks ka oluliselt valmistuda. Oleks aga sulaselge rumalus jätta arvestamata väliskeskkonnas toimuvaid muutusi, mis ilmnevad suure tõenäosusega. Niisiis ? peaaegu iga päev kuuleme, kui edukalt on Eestil ühinemisläbirääkimised käimas, kuidas maailma tipp-poliitikud meie liitumispüüdlusi toetavad, millistest teistest kandidaatriikidest me tublimad ja targemad oleme.

Ettevõtte juhtidel ei maksaks seda poliitilist sekeldamist tähelepanuta jätta, sest Euroopa Liiduga liitumine avaldab ärikeskkonnale olulist mõju. On viimane aeg hakata analüüsima olukorra muutumist, et õigeaegse tegutsemisega muuta väliskeskkonnast tulenevad võimalikud ohud ettevõtte jaoks ehk hoopis võimalusteks.

Euroopa Liiduga liitumisel on aastate jooksul olnud tuliseid pooldajaid ja vastaseid, tänaseks tunnistab enamik eestlasi, et liitumisel on nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud.

Plusspoolel on ettevõtjate vaatevinklist stabiilsuse kasv, Eesti maine paranemine, tarbijate ostujõu suurenemine. Miinuspoolele jääb ettevõtete jaoks sisendite maksumuse kasv, tarbija- ja keskkonnakaitse tõhustumine ning uute reeglite kohandamine ? kõik see avaldab survet ettevõtte kulude kasvule.

Kuna Euroopa Komisjoni eduraporti järgi, mis avaldati selle aasta 9. oktoobril, on Eesti liitumisettevalmistused edenenud kõigis valdkondades nii hästi, et 2004. aastal võiks Eestist saada Euroopa Liidu liikmesriik, siis peaksid ettevõtted lühikese järelejäänud aja jooksul tugevdama oma konkurentsipositsiooni ja strateegilisi plaane tehes arvestama teiseneva konkurentsisituatsiooniga.

Euroopa Liiduga liitumise mõju ettevõttele tuleb hinnata kompleksselt, sest ei muutu üksnes tollipiirangud ? ettevõtete tegevust hakkavad mõjutama mitmed aspektid: kaupade, isikute, kapitali ja teenuste vaba liikumine, ühtne keskkonna- ja põllumajanduspoliitika, ühtlustuv seadusandlus.

Liitumine mõjub Eesti ettevõtetele ergutavalt:

Eesti maine paranemine. Pärast liitumist on oodata Eesti rahvusvahelise maine paranemist, tänu sellele on Eesti tootjatel lihtsam oma toodangut välisriikides müüa ning leida endale koostööpartnereid ja välisinvestoreid.Siseturu laienemine. Tolliliidu liikmeks saamine laiendab Eesti ettevõtete jaoks siseturgu kogu Euroopa Liidu aladele.

Liitumisel on ettevõtete jaoks ka varjupool:

Kvaliteedi- ja ohutusnõuete karmistumine. Üldiselt positiivsel siseturu laienemisel on ka negatiivne aspekt: Euroopa Liidus kehtivaid kvaliteedi- ja ohutusnõudeid peavad järgima kõik ettevõtted.

Need ettekirjutused ei kujuta erilist ohtu ettevõtetele, kes juba praegu ekspordivad oma toodangut Euroopa Liidu liikmesriikidesse (ja järgivad vastavaid nõudeid), teised peavad liitumiseelse aja jooksul seadma oma tootmise normidele vastavaks.

Kohanemisvõimetuid Eesti firmasid, kes seni on orienteerunud vaid kohalikule turule, ootavad paraku ees rasked ajad.

Konkurentsi tihenemine. Tarbija jaoks on see Euroopa Liiduga liitumise positiivne aspekt, kuid ettevõtete seisukohalt tiheneb siseturu avardumisega konkurents, mis avaldab survet teenitavale kasumile.

Tootmissisendite kallinemine. Üldise elatus- ja hinnataseme tõusu tõttu kallinevad ka tootmissisendid. Palga- ja teiste kulude kasv mõjub pärssivalt Eesti ettevõtete konkurentsivõimele, mistõttu efektiivne ja intensiivne tegutsemine muutub üha määravamaks.

Kaubanduse ümbersuunamine. Kuivõrd Euroopa Liiduga liitudes muutuvad tollipiirangud, on vaja ettevõtetel eksporditav toodang osaliselt ümber suunata.

Kõiki neid ohte tuleb ettevõttes analüüsida strateegia aspektist: kuidas muutused väliskeskkonnas avaldavad mõju ettevõtte visioonile ja strateegilistele eesmärkidele, millisel viisil kajastuvad muutused ettevõtte kriitiliste edutegurite ja mõõdikute määratlemises.

Strateegiliste plaanide tegemisel tuleb Euroopa Liiduga liitumise mõju analüüsides hinnata sisendite turu ja nõudluse muutust ning riigi sekkumisest tulenevaid võimalikke mõjusid.

Hinnates kulude ja tulude aspektist sisendite maksumuse ja kättesaadavuse ning ühtsest turust põhjustatud nõudluse muutust, ei maksa alahinnata riigi sekkumisest tulenevaid mõjusid. Poliitilised otsused mõjutavad ettevõtluskeskkonda olulisel määral, administratiivsest suutlikkusest sõltub ka paljude toetuste saamine Euroopa Liidult. Ettevõtte konkurentsipositsiooni parandamise initsiatiiv on ettevõtte töötajate käes, kuid ressursside otsimisel ei maksa unustada ka Euroopa Liidu fonde.

Euroopa Liidu toetused on hea võimalus tugevdada oma ettevõtte konkurentsivõimet. Kuna Eesti ettevõtted peavad nagunii hakkama konkureerima Euroopa ettevõtetega, kel on suurel turul pikaajalised kogemused, tuleks pakutavad finantsressursid ära kasutada ning investeerida arengusse ja pikaajalisse konkurentsivõimesse.

Majandusministeeriumi andmetel toetati Eestis 2002. aastal Euroopa Liidu toetusprojektidega tehnoloogilist arengut, ettevõtlust, regionaalseid programme, ekspordi ja turismi arendamist, välisinvesteeringute kaasamist. Suuremad toetused on tulemas järgmisest aastast, pärast Euroopa Liiduga liitumist suurenevad võimalused taotleda fondidest toetusi veelgi (vt Euroopa Liidus on sadu võimalusi).

Toetuste kasutamise üks eesmärke peaks olema euroliiduga liitumisest tulenevate võimalike ohtude vähendamine:

tootesertifikaatide hankimisega saab kindlustada toodangu kvaliteedi vastavuse uutele nõuetele;tihenevas konkurentsis, mis tingib surve tootmissisendite kallinemisele, tuleb tähelepanu pöörata tootmisefektiivsuse suurendamisele;kaubanduse ümbersuunamine muutub firmadele lihtsamaks, kui ollakse suutelised võrdväärselt konkureerima Euroopa tootjatega, st standarditele vastavad kõrge kvaliteediga tooted on uutel turgudel konkurentsivõimelised ning tänu efektiivsele tootmisele ei mõju sisendite kallinemine sedavõrd toote hinnale.

Autor: Ülle Kollo

Hetkel kuum