Kaupmeeste Liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul leiab liit, et elektrooniliste maksevahendite kasutamine on kaasaja märk ning mugav nii tarbijale kui ka kaupmehele, kuid probleemiks on kaardimaksete kasutamisega kaasnevad ebamugavused, nagu autoriseerimisprotsessi aeglus, dokumentide esitamise nõue ja kaupmeeste poolt pankadele makstavad tasud.

Just viimane on ikkagi kaupmeeste peamiseks murelapseks, seda hoolimata sularahaga seotud kulutuste ja ebamugavuste vähenemisest. Merilai lausus, et tema andmeil oli mullu Eesti kaubanduses keskmiseks vahendustasuks pankadele 2,4 protsenti kaarditehingult, väikeettevõtetel ulatus see määr kuni 3 protsendini. ?See sõltub käibest, koostöö pikkusest ja lepingust,? tõdes ta.

Merilai ütles, et üksikuid riike välja arvates on mujal pangaprotsent kaardimakselt 0,5?1. Euroopa eri kaubandussektoreid esindav organisatsioon EuroCommerce protestis mõne aasta eest Euroopa Komisjoni juures isegi üheprotsendilise tasu vastu, pidades seda maksemäära läbipaistmatuks ning konkurentsi kahjustavaks. Sest kaardimaksetehingu kolmest osapoolest ? tarbija, kaupmees ja pank ? dikteerib pank teistele oma tingimusi. Vaidluses loodab EuroCommerce lahendust enne selle aasta lõppu.

Põlva TÜ juhatuse esimees Peeter Urman ütles, et aastaga kasvas nõrgemini arenenud piirkonnaks peetavas Põlva maakonnas asuvates ühistukauplustes tehtavate kaardimaksete osa 45 protsenti, moodustades praegu umbes veerandi tehtavatest maksetest. Kokku maksab ühistu 180 miljoni krooniselt aastakäibelt pangale teenustasuna ligi 400 000 krooni ehk umbes 2,3 protsenti, mis on Urmani hinnangul liiga palju selle eest, et kliendil oleks võimalus poes maksta kaardiga.

?Normaalne oleks üks protsent,? tõdes ühistujuht. ?Kindlasti pole kaardimaksetega seotud kulude kasv pankadel selles suurusjärgus kui sealt saadavate tulude kasv.? Urmani sõnul pakuvad pangad oma kaardimaksekampaaniate käigus kaupmeestele küll hinnaalandusi, kuid need on mõõdetavad ainult mõne protsendikümnendikuga ning pole seetõttu ahvatlevad. Seetõttu ei osalenud Põlva TÜ viimases kampaanias, lisas ta, viidates samuti sellele, et kaardimaksed ei hoia ära sularaha inkassatsiooni.

Ühispanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni direktori Jaan Tamme sõnul on meedia spekuleeritav 3protsendiline vahendustasu kaardimaksetelt liialdatud. ?1994. aastal võis see vahendustasu nii suur olla, praegu on ta oluliselt väiksem,? ütles Tamm.

Kui suur vahendustasu siis praegu on, ei saanud Tamm välja tuua, sest see pole ühene hinnakirja järgmine hind, vaid kahepoolsete läbirääkimiste objekt ning varieerub vastavalt eeldatavale kaardimaksete käibele ja keskmisele tehingule ehk suurema käibe ja kõrgema keskmise tehingu puhul on teenustasu kaupmehele madalam. Ka võib teenustasu suurus sõltuda kaupmehe tegevusspetsiifika riskiastmest ja kliendisuhtest pangaga.

Täpset numbrit, kui palju teenib pank kaardimaksete vahendustasudelt, ei ole Tamme sõnul võimalik näidata, sest suur osa otsestest laekumistest läheb teenuse osutamisega kaasnevate kulude, nagu arendus-, hooldus- ja töötluskulude katteks. ?Mina küll ei tea, et kuskil maailmas seda teenust kaupmeestele tasutaks pakutaks, vastasel juhul oleks tegemist otseselt kahjumit tootva tegevusega või tuleks kliente maksustada kaudselt muude instrumentide kaudu,? rääkis Tamm.

Juba mõnda aega toimuva kampaania ?Maksa kaardiga? tõttu pole aga kaupmehed asunud endale hoogsalt makseterminale soetama, samuti ei ole Pankade Kaardikeskus alustanud sarnast paralleelselt toimuvat kampaaniat, võimaldamaks kaupmeestel makseterminale soetada soodushinnaga.

Hansapanga pangakaartide osakonna juhataja Kersti Loo sõnul on teenustasu kaardimaksetelt 2?3 protsenti tehingult, protsendi suurus sõltub sellest, kui palju kaarditehinguid kaupmehe juures tehakse.

?Teenustasu on seotud kaarditehingute töötlemisel kaasnevate kuludega ja tehingute krediteerimisega kaupmeestele,? ütles Loo. ?Kaupmehele laekuvad tehingute summad varem, kui panka laekuvad kaardi valdajate poolt tasumisele kuuluvad summad.?