Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangad koorivad kaupmehi

    Kaupmeeste Liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul leiab liit, et elektrooniliste maksevahendite kasutamine on kaasaja märk ning mugav nii tarbijale kui ka kaupmehele, kuid probleemiks on kaardimaksete kasutamisega kaasnevad ebamugavused, nagu autoriseerimisprotsessi aeglus, dokumentide esitamise nõue ja kaupmeeste poolt pankadele makstavad tasud.
    Just viimane on ikkagi kaupmeeste peamiseks murelapseks, seda hoolimata sularahaga seotud kulutuste ja ebamugavuste vähenemisest. Merilai lausus, et tema andmeil oli mullu Eesti kaubanduses keskmiseks vahendustasuks pankadele 2,4 protsenti kaarditehingult, väikeettevõtetel ulatus see määr kuni 3 protsendini. ?See sõltub käibest, koostöö pikkusest ja lepingust,? tõdes ta.
    Merilai ütles, et üksikuid riike välja arvates on mujal pangaprotsent kaardimakselt 0,5?1. Euroopa eri kaubandussektoreid esindav organisatsioon EuroCommerce protestis mõne aasta eest Euroopa Komisjoni juures isegi üheprotsendilise tasu vastu, pidades seda maksemäära läbipaistmatuks ning konkurentsi kahjustavaks. Sest kaardimaksetehingu kolmest osapoolest ? tarbija, kaupmees ja pank ? dikteerib pank teistele oma tingimusi. Vaidluses loodab EuroCommerce lahendust enne selle aasta lõppu.
    Põlva TÜ juhatuse esimees Peeter Urman ütles, et aastaga kasvas nõrgemini arenenud piirkonnaks peetavas Põlva maakonnas asuvates ühistukauplustes tehtavate kaardimaksete osa 45 protsenti, moodustades praegu umbes veerandi tehtavatest maksetest. Kokku maksab ühistu 180 miljoni krooniselt aastakäibelt pangale teenustasuna ligi 400 000 krooni ehk umbes 2,3 protsenti, mis on Urmani hinnangul liiga palju selle eest, et kliendil oleks võimalus poes maksta kaardiga.
    ?Normaalne oleks üks protsent,? tõdes ühistujuht. ?Kindlasti pole kaardimaksetega seotud kulude kasv pankadel selles suurusjärgus kui sealt saadavate tulude kasv.? Urmani sõnul pakuvad pangad oma kaardimaksekampaaniate käigus kaupmeestele küll hinnaalandusi, kuid need on mõõdetavad ainult mõne protsendikümnendikuga ning pole seetõttu ahvatlevad. Seetõttu ei osalenud Põlva TÜ viimases kampaanias, lisas ta, viidates samuti sellele, et kaardimaksed ei hoia ära sularaha inkassatsiooni.
    Ühispanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni direktori Jaan Tamme sõnul on meedia spekuleeritav 3protsendiline vahendustasu kaardimaksetelt liialdatud. ?1994. aastal võis see vahendustasu nii suur olla, praegu on ta oluliselt väiksem,? ütles Tamm.
    Kui suur vahendustasu siis praegu on, ei saanud Tamm välja tuua, sest see pole ühene hinnakirja järgmine hind, vaid kahepoolsete läbirääkimiste objekt ning varieerub vastavalt eeldatavale kaardimaksete käibele ja keskmisele tehingule ehk suurema käibe ja kõrgema keskmise tehingu puhul on teenustasu kaupmehele madalam. Ka võib teenustasu suurus sõltuda kaupmehe tegevusspetsiifika riskiastmest ja kliendisuhtest pangaga.
    Täpset numbrit, kui palju teenib pank kaardimaksete vahendustasudelt, ei ole Tamme sõnul võimalik näidata, sest suur osa otsestest laekumistest läheb teenuse osutamisega kaasnevate kulude, nagu arendus-, hooldus- ja töötluskulude katteks. ?Mina küll ei tea, et kuskil maailmas seda teenust kaupmeestele tasutaks pakutaks, vastasel juhul oleks tegemist otseselt kahjumit tootva tegevusega või tuleks kliente maksustada kaudselt muude instrumentide kaudu,? rääkis Tamm.
    Juba mõnda aega toimuva kampaania ?Maksa kaardiga? tõttu pole aga kaupmehed asunud endale hoogsalt makseterminale soetama, samuti ei ole Pankade Kaardikeskus alustanud sarnast paralleelselt toimuvat kampaaniat, võimaldamaks kaupmeestel makseterminale soetada soodushinnaga.
    Hansapanga pangakaartide osakonna juhataja Kersti Loo sõnul on teenustasu kaardimaksetelt 2?3 protsenti tehingult, protsendi suurus sõltub sellest, kui palju kaarditehinguid kaupmehe juures tehakse.
    ?Teenustasu on seotud kaarditehingute töötlemisel kaasnevate kuludega ja tehingute krediteerimisega kaupmeestele,? ütles Loo. ?Kaupmehele laekuvad tehingute summad varem, kui panka laekuvad kaardi valdajate poolt tasumisele kuuluvad summad.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ettevõtja soovitus: kui on raske, siis koonda kohe, mitte ära jää ootama Koondatute arv aina kerkib
Kallas: elektrikatkestuste oht on suur, tarbimist tuleb vähendada
Facebooki, TikToki ja Twitterit Eestis esindav firma hüppab pea 200miljonilise käibeni

TOP 100TOP 100

Eesti edukamad ettevõtted 2022

TOP 100: aasta teine pool tuleb teisiti
1
Exmet OÜKaubandus
2
Toftan ASPuidutööstus
3
LHV Group ASFinants
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Coop Panga juht: paremat tunnet enam olla ei saa
Coop Panga aktsiate avalik pakkumine märgiti 4,2 korda üle. “Et investorid olid valmis meile pakkuma 65 miljonit eurot, seda me tõesti oodata ei osanud, see teeb tunde ikka väga heaks,” jagas panga juht Margus Rink hommikuprogrammis oma emotsioone.
Coop Panga aktsiate avalik pakkumine märgiti 4,2 korda üle. “Et investorid olid valmis meile pakkuma 65 miljonit eurot, seda me tõesti oodata ei osanud, see teeb tunde ikka väga heaks,” jagas panga juht Margus Rink hommikuprogrammis oma emotsioone.
Kõik raadiosaated
Inflatsioon
Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Kõik inflatsiooni artiklid
Arvamus
On prominendi enda teha, et ta vale laulu sisse ei satuks
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiaturgude ralli ei jaksanud leida jätku
Kolmapäeval rallinud USA aktsiaturud tõmbasid päev hiljem hinge, kõikudes nulli ligidal ja sulgudes väikeses miinuses.
Kolmapäeval rallinud USA aktsiaturud tõmbasid päev hiljem hinge, kõikudes nulli ligidal ja sulgudes väikeses miinuses.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Majandustulemused
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
KÕIK MAJANDUSTULEMUSED
Juhtimine
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Viisnurk katusel, hirm naha vahel: majaomanikud pelgavad lammutuskäsku "Kes selle eest maksab?"
Enne ja pärast: vaata, kuidas kuulsad hooned ilma punasümboliteta välja näeksid
Ustimenko, Autorollo ja teised: tolmuste kohtutoimikute rivi saab lõpliku punkti Fotolugu paberireformist kohtus
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
NBA lubab pensionifondidel klubide omanikeks olla
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.
Kõik Äripäeva artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Rikaste TOP

Vaata, kes on Eesti 500 jõukamat inimest

Eesti esirikas ärinaine: mulle meeldivad ilusad asjad
1
Markus Villig1,108 miljardit
2
Taavet Hinrikus1,023 miljardit
3
Kristo Käärmann1,020 miljardit
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
„Mitu baleriini mahub Toyotasse?“ ehk suurtoetaja ja teatri koostöö ulatub rahast kaugemale
Sponsori ja toetatava vaheline koostöö ei ole pelgalt raha liigutamine ühest rahakotist teise ning seda ei mõõdeta joonlauaga, leidsid kultuuri erarahastusele keskenduvas saates Amserv Grupi finantsjuht Tõnu Vanajuur ja Rahvusooper Estonia turundusjuht Rein Mikk.
Sponsori ja toetatava vaheline koostöö ei ole pelgalt raha liigutamine ühest rahakotist teise ning seda ei mõõdeta joonlauaga, leidsid kultuuri erarahastusele keskenduvas saates Amserv Grupi finantsjuht Tõnu Vanajuur ja Rahvusooper Estonia turundusjuht Rein Mikk.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Kolleegid tahavad lükata varastanud kohtutäituri hiigelvõlad maksumaksja kukile Täiturite kojal endal näpud põhjas
Kuna kellelgi teisel raha pole, peab tõenäoliselt riik maksma kinni 300 000 eurot kahju, mille tekitas omastamises süüdi mõistetud kohtutäitur Kersti Vilbo.
Kuna kellelgi teisel raha pole, peab tõenäoliselt riik maksma kinni 300 000 eurot kahju, mille tekitas omastamises süüdi mõistetud kohtutäitur Kersti Vilbo.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.