Eesti ettevõtjate arendustegevus on tagasihoidlik

Analoogse küsimuse ees ei ole mitte ainult meie. Näiteks Rootsi kui T&A kulutuste osas maailmas esirinnas olev riik otsib põhjusi, miks hiiglaslikud kulutused T&A-le ei ole viinud loodetud majanduskasvule. Põhjusi on kaks. Esiteks, majanduse arengu seisukohalt ei ole investeeritud õigetesse T&A valdkondadesse või ei ole investeeringud seal saavutanud kriitilist massi. Teiseks, rahvuslik innovatsioonisüsteem ei ole toiminud piisavalt efektiivselt, et soodustada uute teadmiste rakendamist.

Eesti ei suuda kunagi konkureerida Rootsiga investeeringute mahu poolest T&Asse. Küll aga on piiratud ressurssidega väikeriigi puhul oht Rootsiga analoogsetel põhjustel ebaõnnestuda selle võrra suurem.

Ettevõtete poolt vaadates ei saa T&Ad käsitleda mingi abstraktse kuluartiklina, vaid pigem igapäevasest ajahorisondist kaugemale suunatud investeeringuna ettevõtte konkurentsivõime alustaladesse. Eelkõige tööjõukulude kasvust tingituna hakkab turg avaldama Eesti ettevõtetele survet tootlikkuse tõstmiseks ja toodete kvaliteedi parandamiseks. See saab tugineda vaid uute juhtimismeetodite, protsesside ja tehnoloogiate kasutuselevõtule ning süsteemsele toodete-teenuste arendamisele. Kõik see mahubki ühe nimetaja alla ? T&A kulutused. Samas eeldab reaalne T&A ja innovatsioon ettevõttelt organisatsioonisisest võimekust, et oma tegevust strateegiliselt planeerida, osaleda ettevõtete ja teadusasutuste vahelistes info- ja koostöövõrgustikes, kasutada saadud teavet oma konkurentsieeliste kujundamisel. Tähtsad on rahalised võimalused ja nende hankimise oskus T&Asse investeerimiseks.

Eesti ettevõtete kulutused T&Asse on täna vaid 0,15% SKTst (ELi keskmine 1,2%) ja kontsentreerunud arvuliselt väikesesse enamjaolt välisomandusega suurettevõtete ja teadusmahukate väikeettevõtete gruppi. Hoolimata tootlikkuse kiirest kasvust, mis tuleneb peaasjalikult põhivarasse tehtud investeeringutest, on tööjõu tootlikkus töötlevas tööstuses täna ainult 27% ELi keskmisest, millega Eesti on kandidaatriikide seas kõige kehvemate grupis koos Rumeenia, Bulgaaria ja Poolaga.

Hiljutise ettevõtete innovatsiooniuuringu järgi peab 36% firmadest end innova-tiivseks, samas neist 1/5 reaalseid kulutusi innovatsioonile ei teinud. Ainult 21% innovatiivsetest ettevõtetest olid innovatsioonile tehtavad kulutused 2000. aastal suuremad kui 1 miljon krooni. Eesti tööstustoodangu müügist vaid 1/6 põhineb uutel või parendatud toodetel (näitaja poole väiksem kui ELi keskmine). Konkurentsisurve tekkides võib konkreetse ettevõtte jaoks olla juba hilja alustada. Just seetõttu on riigi tegevus T&A ja innovatsioonipoliitika näol esmalt ennetav, suurendades ettevõtete teadlikkust ja oskusi innovatsiooni juhtida, ning alles siis stimuleeriv, pakkudes rahalist toetust T&A tegemiseks.

2002. aastal on riigi olulisemateks tegevusteks tehnoloogia arenduskeskuste programmi käivitamine ja ettevalmistustööd Tallinna Tehnoloogiapargi ja Biotehnoloogia Inkubatsioonikeskuse loomiseks. Institutsionaalsete reformide, strateegilise planeerimise ja uute tegevuste algatamise läbivaks eesmärgiks on olnud süsteemse lähenemise kaudu toetada T&Ad ja innovatsiooni riiklikult, saavutada kvalitatiivne muutus nii innovatsioonipoliitika planeerimises kui ka elluviimises.

Kitty Kubo on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia ja innovatsioonitalituse juhataja

Autor: Kitty Kubo