Riik asub käibemaksuga riiulifirmasid pitsitama

Kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt tekib käibemaksukohustus nimelt järgmise kuu 1. kuupäevast seoses 250 000 krooni suuruse käibe täissaamisega. ?Vahepealsel perioodil (käibemaksukohusluse tekkimise ja selle registreerimise vahel ? toim.) müüb ettevõtja kaupu ja teenuseid ilma käibemaksuta,? märkis Kadri Kukk. ?Seetõttu kavandatakse käibemaksuseaduse eelnõus ka käibemaksukohustuslaseks registreerimise korra muutmist.?

Muudatuste kohaselt peab end registreerima kohe alates kohustusliku käibe piiri tekkimisest.

Vestlustest raamatupidamisasjatundjatega selgus, et praegune käibemaksuseadus on väikeettevõtetele sõbralik, kuid sõbralik ka riiulifirmadele.

?Kehtiva seaduse kohaselt võib isikul tekkida maksukohustuslaseks registreerimise kohustus ilma käibemaksu tasumise kohustuseta,? märkis maksuameti peadirektori nõunik Sirje Pulk.

Näiteks kui mitteresident või välismaalane, kes on Eestis olevate seadmete omanik, müüs seadmed maksumusega 5 mln krooni, peab ta end registreerima käibemaksukohustuslaseks, kuna käibe toimumise koht on Eesti. Samas sellelt tehingult käibemaksu tasuma ei pea, kuna maksukohustuslaseks registreeritakse selle tehingu toimumise kuule järgneva kuu esimesel kuupäeval. Rohkem aga nimetatud isik Eestis tehinguid ei tee.

Käibemaksuseaduse eelnõus on Sirje Pulga kinnitusel toodud põhimõte ? käibemaksukohustuslaseks registreeritakse isik kuupäevast, mil tema maksustatav käive, välja arvatud kauba import, ületab 250 000 krooni. Kui see piirmäär ületatakse näiteks 4. detsembril, registreeritakse ka isik käibemaksukohustuslaseks 4. detsembrist. Seega maksustatakse ka seda tehingut, mille osas piirmäär ületati.

Eeldatavasti kujuneb riigi maksuvõiduks tänu käibemaksuseaduse muudatustele kümneid miljoneid kroone, kuni nn optimeerijad pole leidnud seaduses mõnda teist nõrka kohta, rääkisid asjatundjad.

Maksuameti pressiesindaja Koit Luusi kinnitusel võib käibemaksupettustega sõdimist nimetada ameti üheks praegustest prioriteetidest.