Tallinna Sadama börsilemineku idee pole uus, samas endiselt aktuaalne ja vastuoluline. Ka korraga kahel, nii noteerimiskomisjoni esimehe kui ASi Tallinna Sadam juhatuse esimehe toolil istuv Riho Rasmann tunnistas, et börsitegelasena huvituks ta kindlasti uuest tugevast ettevõttest. ?Sadama juhina ei pea ma seda teemat siiski kõige põletavamaks,? sõnas ta.

Ka HEX Tallinna juhatuse esimees Gert Tiivas hindab börsi jaoks huvipakkuvaiks eelkõige suuri infrastruktuuriettevõtteid, nagu Eesti Energia ja Tallinna Sadam.

Tallinna Sadamal võiks huvi börsil osaleda olla võlakirjade noteerimise kaudu, pensionifondid on sellest vägagi huvitatud. Sadama finantsdirektor Aare Tammemäegi ei välista võimalust, et investorite piisava huvi ja soodsate tingimuste korral korraldatakse edaspidi mõni avaliku võlakirjaemissioon.

Teoreetilises plaanis võiks börsileminek anda ettevõttele võimaluse veelgi laiemaks ja jõulisemaks tegevuseks ? reeglina korraldataksegi aktsiaemissioone börsil just selleks, et hankida vajalikku kapitali oma arengueesmärkide saavutamiseks.

Raha on Tallinna Sadamal aga palju vaja. Aare Tammemäe sõnul kavatsetakse viie aasta jooksul investeerida tegevuse laiendamiseks 4,6 miljardit. ?Selleks, et oma plaanid realiseerida, vajame täiendavat finantseerimist 2,9 miljardi krooni ulatuses,? ütles ta.

Küll väitis Tammemäe, et viie aasta perspektiivis ei ole ettevõttel kapitali hankimise nimel börsile vaja minna. ?Arvestades, et Tallinna Sadam on täna praktiliselt võlavaba ja kohustusi on vaid ca 5% bilansimahust, on meil igal juhul kasulikum hankida finantseerimist laenu- või võlakirja vormis,? rääkis ta. ?Laenukapital on meile seni odavam ja praktilisem lahendus, kuni laenu osakaal bilansis jääb mõistuse piiridesse.?

Laenamisega sadam hiljuti ametis oligi, laenates Põhjamaade Investeerimispangalt 40 miljonit eurot ehk 625 miljonit krooni suuremahulisteks investeerimisplaanideks. Veel sel aastal investeeritakse infrastruktuuri 520 miljonit krooni, tuleval aastal koguni 1,1 miljardit ? algab 600 miljonit krooni maksva söeterminali ehitus Muuga sadamas, mille eelduseks on ka otsesidemed Vene söetootjatega.

Investeerimisplaane on teisigi: konteineriterminali rohkem kui 300 miljonit krooni maksev laiendamine, mis peaks aitama paremini kasutada Muuga sadama ro-ro-vedude potentsiaali, süvaveekai pikendus naftavedude tarvis. Sadama nõukogus tuleb arutusele tööstus- ja logistikapargi projekt, millega laieneksid ka Muuga vabatsooni piirid. Ka kavandab Tallinna Sadam Saaremaale Mustjala valda kruiisisadamat, kuhu võib esimesi laevu oodata juba ülejärgmisel aastal.

Plaani investeeringute kaudu uusi kaupu juurde tõmmata õigustab ka kaubavoogude senine kasv. Selle aasta 10 kuuga kasvasid kaubavood 15,6%, puistlasti osas koguni 55,6 protsenti. Juurde on tulnud nii vilja kui ka väetisi ja sütt, ka konteinerkaupu ja vedellasti.

Selle aasta laevareisijate arvuks prognoosib Tallinna Sadam 6 miljonit, mis on veidi rohkem kui eelmisel aastal, mil laevadega reisis 5,7 miljonit inimest. Hoolimata tax-free kadumise kartusest loodetakse üle viiemiljonilist reisijate arvu ka järgneval kolmel aastal. Kasvab ka kruiisireisijate, sisuliselt rikaste ameeriklaste hulk, kellest igaüks võiks Tallinna Sadama turundusjuhi Erik Sakkovi hinnangul jätta Eestisse 100 dollarit ? juhul, kui Eesti kaupmehed piisavalt aktiivsed oleksid.