• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sadam eelistab börsile laenu

    Tallinna Sadama börsilemineku idee pole uus, samas endiselt aktuaalne ja vastuoluline. Ka korraga kahel, nii noteerimiskomisjoni esimehe kui ASi Tallinna Sadam juhatuse esimehe toolil istuv Riho Rasmann tunnistas, et börsitegelasena huvituks ta kindlasti uuest tugevast ettevõttest. ?Sadama juhina ei pea ma seda teemat siiski kõige põletavamaks,? sõnas ta.
    Ka HEX Tallinna juhatuse esimees Gert Tiivas hindab börsi jaoks huvipakkuvaiks eelkõige suuri infrastruktuuriettevõtteid, nagu Eesti Energia ja Tallinna Sadam.
    Tallinna Sadamal võiks huvi börsil osaleda olla võlakirjade noteerimise kaudu, pensionifondid on sellest vägagi huvitatud. Sadama finantsdirektor Aare Tammemäegi ei välista võimalust, et investorite piisava huvi ja soodsate tingimuste korral korraldatakse edaspidi mõni avaliku võlakirjaemissioon.
    Teoreetilises plaanis võiks börsileminek anda ettevõttele võimaluse veelgi laiemaks ja jõulisemaks tegevuseks ? reeglina korraldataksegi aktsiaemissioone börsil just selleks, et hankida vajalikku kapitali oma arengueesmärkide saavutamiseks.
    Raha on Tallinna Sadamal aga palju vaja. Aare Tammemäe sõnul kavatsetakse viie aasta jooksul investeerida tegevuse laiendamiseks 4,6 miljardit. ?Selleks, et oma plaanid realiseerida, vajame täiendavat finantseerimist 2,9 miljardi krooni ulatuses,? ütles ta.
    Küll väitis Tammemäe, et viie aasta perspektiivis ei ole ettevõttel kapitali hankimise nimel börsile vaja minna. ?Arvestades, et Tallinna Sadam on täna praktiliselt võlavaba ja kohustusi on vaid ca 5% bilansimahust, on meil igal juhul kasulikum hankida finantseerimist laenu- või võlakirja vormis,? rääkis ta. ?Laenukapital on meile seni odavam ja praktilisem lahendus, kuni laenu osakaal bilansis jääb mõistuse piiridesse.?
    Laenamisega sadam hiljuti ametis oligi, laenates Põhjamaade Investeerimispangalt 40 miljonit eurot ehk 625 miljonit krooni suuremahulisteks investeerimisplaanideks. Veel sel aastal investeeritakse infrastruktuuri 520 miljonit krooni, tuleval aastal koguni 1,1 miljardit ? algab 600 miljonit krooni maksva söeterminali ehitus Muuga sadamas, mille eelduseks on ka otsesidemed Vene söetootjatega.
    Investeerimisplaane on teisigi: konteineriterminali rohkem kui 300 miljonit krooni maksev laiendamine, mis peaks aitama paremini kasutada Muuga sadama ro-ro-vedude potentsiaali, süvaveekai pikendus naftavedude tarvis. Sadama nõukogus tuleb arutusele tööstus- ja logistikapargi projekt, millega laieneksid ka Muuga vabatsooni piirid. Ka kavandab Tallinna Sadam Saaremaale Mustjala valda kruiisisadamat, kuhu võib esimesi laevu oodata juba ülejärgmisel aastal.
    Plaani investeeringute kaudu uusi kaupu juurde tõmmata õigustab ka kaubavoogude senine kasv. Selle aasta 10 kuuga kasvasid kaubavood 15,6%, puistlasti osas koguni 55,6 protsenti. Juurde on tulnud nii vilja kui ka väetisi ja sütt, ka konteinerkaupu ja vedellasti.
    Selle aasta laevareisijate arvuks prognoosib Tallinna Sadam 6 miljonit, mis on veidi rohkem kui eelmisel aastal, mil laevadega reisis 5,7 miljonit inimest. Hoolimata tax-free kadumise kartusest loodetakse üle viiemiljonilist reisijate arvu ka järgneval kolmel aastal. Kasvab ka kruiisireisijate, sisuliselt rikaste ameeriklaste hulk, kellest igaüks võiks Tallinna Sadama turundusjuhi Erik Sakkovi hinnangul jätta Eestisse 100 dollarit ? juhul, kui Eesti kaupmehed piisavalt aktiivsed oleksid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aktsiaturud on närvilised, peljatakse süngemat stsenaariumi
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Täna algas DelfinGroupi suuromanike aktsiate müük
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Mõõduvõtt Snellis: linna katse staadion Sifilt välja osta läks luhta Igamehe spordi eest ei taha enam kumbki maksta
Augustiõhtuid Snelli pargis on ilmestanud üle aia staadionile ronivad pallurid, sest tasuta igamehe spordi aeg vanalinna väljakul on ümber ning linnal spordiplatsi ära osta ka ei õnnestunud.
Augustiõhtuid Snelli pargis on ilmestanud üle aia staadionile ronivad pallurid, sest tasuta igamehe spordi aeg vanalinna väljakul on ümber ning linnal spordiplatsi ära osta ka ei õnnestunud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.