Homme esitletakse Eesti inimarengu aruannet 2002, mille kohaselt valitsetakse riiki kohati ebaefektiivselt ning inimressurssi raiskavalt.
Üle 30 teadlase koostöös valminud järjekorras juba kaheksanda Eesti inimarengu aruande nendib, et Eestis on küll loodud demokraatlikud riigivalitsemise institutsioonid, kuid need toimivad sageli ebaefektiivselt ning inimressurssi raiskavalt.
Üldine järeldus on, et otsuste tegemine on sageli liigselt politiseeritud, mis vähendab poliitikate efektiivsust ja järjepidevust. Haridusstrateegia väljatöötamise takerdumine on vaid üks näide taolistest probleemidest, mis seoses üha uute ühiskonnaelu valdkondade politiseerumisega võivad muutuda krooniliseks.
Tööturumeetmete süsteem Eestis on ikka veel välja kujunemata ning töötururiskid on jaotunud väga ebaühtlaselt. Senini domineerivad passiivsed tööturupoliitika meetmed, aktiivse tööturupoliitika kulutused on langenud aastatel 1994-2001 0,13 protsendilt 0,08 protsendile SKP-st.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Laste ja peretoetuste osatähtsus SKP-s on kümne aastaga oluliselt vähenenud nii keskmise palga kui ka keskmise vanaduspensioni suhtes. Vanema kui 3aastase lapse toetuse tase Eestis on madalamaid Euroopas.
Aastatel 1995-2000 anti Eesti inimarengu aruannet välja ÜRO Arenguprogrammi toel, alates aastast 2001 on aruande väljaandmine Eesti oma institutsioonide kanda. Tänavust aruannet rahastasid Avatud Eesti Fond, haridusministeerium ning TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.
Elektroonilisel kujul on aruande lühiversioon peagi kättesaadav ka instituudi koduleheküljel <#www.iiss.ee=http://www.iiss.ee/>