• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Detailplaneering ravib getot

    Nõukogude sõjaväelt päranduseks saadud Lennuki elamurajoon ripub kivina Rakvere linna kaelas. Rakverelased nimetavad Lennuki rajooni üksmeelselt getoks. Ja eks see geto olegi.
    Lääne-Virumaa pealinn Rakvere on väike, kuid Lennuki ja kesklinna vahel oleks nagu mitukümmend kilomeetrit. Paljud kohalikud tõstsid oma jala Lennukisse viimati vene aja lõpul ning siis ka selleks, et sõjaväelaste peredele mõeldud poest arbuuse või apelsine lunida.
    Tegelikult asub Lennuki geto üsna kesklinna lähedal. Jalgsi umbes kakskümmend minutit, autoga viis kuni kümme. Kui just raudteeülesõidul ootama ei pea.
    Esmane sisenemine getosse võtab kananaha ihule küll: surnud, tühjade akendega majad, tühermaa, hiiglaslikud augud tänavakattes, muukeelsed noorukid korvpalliplatsil suitsu tegemas.
    Lennuki elamurajooniga sarnaseid murepesasid leidub teisteski linnades. Usun, et Tartu Hiinalinna või Tallinna Kopli probleemid pole kardinaalselt erinevad. Suurejoonelise detailplaneeringu varal elukeskkonna õilistamine on tavaline lahendus, milleni linnajuhid jõuavad. Ja ega neil kuhugi mujale jõuda polegi.
    Paberil näeb kõik ilus välja. Getot hakatakse nimetama perspektiivikaks rajooniks, riskialtid kinnisvarafirmad ostavad krunte üles ja püüavad neid soodsalt edasi müüa...
    Õigupoolest on see etapp Rakvere Lennuki puhul juba läbitud. Ilma detailplaneeringuta, pelgalt kõhutunde põhjal. Teadjad räägivad, et Lennuki korterid läksid viie-kuue aasta eest hästi kaubaks, kuid nüüd püüavad omanikud neist lahti saada.
    Abilinnapea Matti Jõe sõnul on planeerimise käivitamine tulevikku suunatud otsus. Loodan, et tulevik toob Lennukile õitsengu. Siiski tasuks meeles pidada, et elamurajooni ei muuda detailplaneering, vaid need, kes seal elavad.
    Autor: Vahur Afanasjev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Kriis ajas töötu Siiri Sisaski seenele: müüsin kontserditel salateid ja moose
Vabakutseline muusik ja laulja Siiri Sisask rääkis Äripäeva raadiosaates "Edukad naised", kuidas hakkas koroona-ajal talveks raha koguma hoidiseid müües.
Vabakutseline muusik ja laulja Siiri Sisask rääkis Äripäeva raadiosaates "Edukad naised", kuidas hakkas koroona-ajal talveks raha koguma hoidiseid müües.
A. Le Coqi juht: riik ei tule mulle ütlema, mida ma pean sööma ja mida mitte
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.