Kõik SAPARDi projektid on läbi vaadatud

PRIA peadirektori asetäitja, SAPARD-agentuuri juhataja Katrin Noorkõivu sõnul on

SAPARDi toetuse peamiseks kasutajaks põllumajandustootjad. 'Maaettevõtlus on välja suremas ja seetõttu ei ole ka ettevõtjaid, kes SAPARDi toetust küsiksid,' nentis Noorkõiv. 'Paremad on lood Saaremaal ja Tartumaal, kus maaettevõtlust on juba eelnevalt ülal hoitud ja sealt on tulnud ka kõige rohkem majandustegevuse arendamise ehk meetme kolm projekte.'

Kõige suuremat huvi tunti põllumajandustootmise investeeringutoetuse vastu. Liha-, piima- ja kalatööstused said 27 projekti kohta kokku üle 71 miljoni krooni toetust. Vähem pakkus huvi alternatiivne tegevus maapiirkondades, kust toetust saab 68 projekti kogusummas 23 miljonit krooni. Kõige vähem esitati taotlusi investeeringuteks maapiirkonna infrastruktuuri, siit sai rahastamisotsuse 19 taotlust toetuse kogusummaga 3,6 miljonit krooni.

Järgmisel aastal tehakse SAPARD programmi mitmeid muudatusi, mille tulemusena laieneb toetatavate tegevuste nimekiri, tõuseb maksimaalne toetusesuurus, lihtsamaks muutub taotlemine ja paindlikumaks muutub toetusraha kättesaamine. Taotluste vastuvõtuga on plaanis alustada 2003. aasta märtsis.

Toetuse saajate nimekirjaga saab tutvuda internetileheküljel <#http://www.agri.ee/SAPARD=http://www.agri.ee/SAPARD/>