Maksupeatükk lihtsalt vaikib sellest. Samas on maksupeatükis midagi sõnaselgelt kirjas, millest aga Eesti poliitikud vaikivad. Nimelt on Euroopa Liit võtnud seisukoha, ning Eesti sellega ka nõustunud, et 2008. aasta lõpuks peab Eesti loobuma oma kasumijaotusmaksust dividendidelt ehk senisest süsteemist, mille kohaselt Eesti äriühingute tulu maksustatakse selle jaotamise hetkel.

Miks investeeringute maksuvabastust kokkulepitud maksupeatükis ei mainita, on mõneti arusaadav. Argumendid on peamiselt poliitilised. Euroopa Komisjon ei ole soovinud ärritada teisi liikmesriike, kelle jaoks Eesti maksuvabastus võib tekitada olulisi probleeme. Tehnilisi vastuargumente maksuvabastusele Euroopa Komisjonil tõenäoliselt polnud kusagilt võtta. On ju lubatutud Iirimaal rakendada 12,5-list ning Küprosel 10-list tulumaksu. Peaasi, et antud maksumäära rakendatakse üleüldiselt ja kõigile. Tehniliselt oleks raske olnud tõmmata piiri lubatu ning mittelubatu vahel. Kui 12,5 on vastuvõetav maksumäär, siis miks poleks vastuvõetav ka 5, 1 või hoopis 0.

Samas on Euroopal olemas otsesed tehnilised argumendid, et keelata Eestil maksustada äriühingute tulu selle jaotamise hetkel. Antud keeldu kinnitas oma 4. oktoobri 2001. aasta otsusega Euroopa Kohus asjas Athinaiki Zythopiia vs Kreeka riik (vaata ka artiklit ÄP 28.02.2002, E. Uustalu, EL-i mustad pilved tulumaksuseaduse kohal). Ning kui Euroopa Kohus on oma sõna öeldnud on see asi lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Seetõttu võib pidada loomulikuks, et antud nõue kasumijaotusmaks elimineerida, maksupeatükki sisse kirjutati. Eesti euroläbirääkijatele peaks olema aga tänu võlgu seevõrd, et nad suutsid välja kaubelda üleminekuperioodi kuni 2008. aasta lõpuni, mis annab Eestile teatud pikema perioodi uue maksusüsteemi väljakujundamisele mõelda.

Mida järeldada sellest, et ehkki näiliselt lubatakse Eestil investeeringute maksuvabastust jätkata, aga samas keelatakse maksu kogumine kasumi jaotamiselt? Kui seda sõnasõnaliselt tõlgendada, siis tähendaks see seda, et alates 2008. aastast peaks Eesti loobuma äriühingute maksustamisest täielikult ehk loobuma ka äriühingute maksustamisest kasumi jaotamise hetkel. Selles osas, kas Eesti riigieelarve seda välja kannataks ning kas see oleks tehniliselt tark tegu, on artikli autoril mõningad kahtlused. Sisuliselt viitab kokkulepitu aga sellele, et jaotatavale kasumile rakendatav tulumaksumäär ei tohiks Euroopa Liidu tingimustes olla kõrgem jaotamata kasumile rakendatavast tulumaksumäärast. Alternatiiviks tulumaksu täielikule kaotamisele on seega tavalise tulumaksusüsteemi taastamine, miks mitte aga rakendades üldist väga madalat tulumaksumäära (näiteks 5 või 10).

Senikaua pole Eesti poliitilised jõud või valitsus välja pakkunud, mis hakkab toimuma Eesti maksunduses peale 2008. aastat peale selle kooskõlla viimist Euroopa Liidu nõuetega. Oodates kevadisi Riigikogu valimisi, on seda praegusel hetkel raske loota. Mida lähemale me aga aastale 2009 läheneme, seda suuremaks muutub vajadus tagada investoritele teatud stabiilsus Eesti maksusüsteemi tuleviku osas. Fakt on aga see, et veel enne 2008. aasta lõppu ootab Eesti äriühingute maksustamist eest järjekordne maksureform.