Kui arhitekt juba eskiisprojekti joonistab, võib samal ajal ehitajatelt hinnapakkumisi küsida. Siis saab projekti ka muudatusi teha, kui tundub, et mõni soovitud lahendus liiga kalliks osutub. ?Ehitajast sõltub ka see, kui palju tööjooniseid peab tegema. Kui on kogenud töömees, teab ta ise, kuidas üks või teine sõlm lahendada,? tutvustab Lindemann ja lisab, et sellisel juhul on eelduseks loomulikult tellija-arhitekti-ehitaja vaheline usaldus.
Ka arhitekt Indrek Näkk arvab, et kui eramu põhiprojekt on korralik, ei maksa põhjalike tööjooniste peale liiga palju raha raisata, kuid möönab, et tööjoonised aitavad kaksipidi mõistmisi vältida.
Projekteerimisele kuluva aja saab ?kokku hoida?, kui otsustatakse n-ö kataloogimaja kasuks ? projekt on juba valmis ning aega kulub vaid võimalike muudatuste tegemisele ning akende-uste jmt tarne ootamisele, loomulikult ka dokumentide kordaajamisele.
Kuid ka kataloogimaja puhul ei pääse ilma arhitekti tööta ? nimelt tuleb hoone siduda krundiga ehk teha asendiplaan. Monteeritavaid puitmaju müüva OÜ Matek müügijuht Eigo Tilk lisab, et teha tuleb ka vundamendijoonised sõltuvalt konkreetse krundi pinnast ning eritööde (ventilatsioon, küte ja elekter) joonised.
Kütte-, vesivarustuse- ja ventilatsioonijoonised tellitakse vastava ala spetsialistidelt ning nende valmimisele kulub tavaliselt 2-3 nädalat. Lindemann sõnab, et eritööde joonised võib tellida ka alles siis, kui maja on juba katuse all ? siis on tulevasel majaomanikul oma soovidest tavaliselt selgem pilt. Loomulikult peab ehituse alguses siiski teada olema, millist küttesüsteemi kasutatakse jne. Indrek Näkk ei ole sellega aga päris nõus, vaid leiab, et alguses on mõistlik siiski suhteliselt täpseid eritööde jooniseid omada ? hiljem saab ju vajadusel muudatusi teha.
Kui projekt on valmis, leitud ehitusjärelevalve teostaja ning saadud projektile vajalikud kooskõlastused ? näiteks tehnovõrkude valdajalt, tuletõrje- ja päästeametist, tervisekaitsetalitusest, saab minna kohalikku omavalitsusse ehitusluba taotlema.
Seoses sellega, et uuest aastast hakkab kehtima uus ehitusseadus, muutub ka ehitusloa taotlemise kord, kuid kuna 12. detsembri seisuga polnud vastavat valitsuse määrust veel vastu võetud, valitseb selles osas praegu segadus. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametist öeldi, et jaanuari jooksul loodetakse asjas selgust saada.