• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Talv kulub ehituse ettevalmistamiseks

    Bürokraatlikule asjaajamisele, maja projekteerimisele ning sobiva ehitaja leidmisele võib kuluda kokku umbes pool aastat. Üks ajamahukamaid töid ongi projekteerimine, mille jaoks tuleb arvestada 2?3 kuuga. Lisaks veel võimalik ooteaeg väljavalitud arhitekti juurde pääsemiseks.
    Protsessile kulub vähem aega, kui krundil on juba kommunikatsioonid olemas ? tavaliselt on see nii kinnisvaraarendajate pakutavate kruntide puhul. Siis jääb ära tehniliste tingimuste taotlemine energia- ja veeettevõttest, mis võib umbes kuu aega võtta.
    Kui kohalikust omavalitsusest on projekteerimistingimused saadud, võib arhitekt tööle hakata. Arhitekt Harry Lindemann räägib, et projekti valmimise kiirus sõltub tellijast ja maja suurusest, kuid 2?3 kuud peaks selle töö peale arvestama. ?Projekti võib ju valmis teha ka kahe nädalaga, aga ma ei pea seda päris õigeks. Ka tellija vajab mõtlemisaega,? teab Lindemann ja lisab, et aega võtab ka see, kui tellija ei tea, palju tal õieti ruutmeetreid vaja oleks ja milline ruumiprogramm sobiks. Teise äärmusena nimetab Lindemann majasoovijat, kes tuleb arhitekti juurde, majapilt näpus ja tahab endale samasugust. ?Loomingulisus kaob ära,? põhjendab Lindemann ja räägib muheda loo tuntud arhitektist Edgar Kuusikust, kes potentsiaalse tellija majale lähenemist kardina vahelt piilus ? kui tellijal kaenla all paks pildikataloog oli, ei lasknud Kuusik teda sissegi.
    Kui arhitekt juba eskiisprojekti joonistab, võib samal ajal ehitajatelt hinnapakkumisi küsida. Siis saab projekti ka muudatusi teha, kui tundub, et mõni soovitud lahendus liiga kalliks osutub. ?Ehitajast sõltub ka see, kui palju tööjooniseid peab tegema. Kui on kogenud töömees, teab ta ise, kuidas üks või teine sõlm lahendada,? tutvustab Lindemann ja lisab, et sellisel juhul on eelduseks loomulikult tellija-arhitekti-ehitaja vaheline usaldus.
    Ka arhitekt Indrek Näkk arvab, et kui eramu põhiprojekt on korralik, ei maksa põhjalike tööjooniste peale liiga palju raha raisata, kuid möönab, et tööjoonised aitavad kaksipidi mõistmisi vältida.
    Projekteerimisele kuluva aja saab ?kokku hoida?, kui otsustatakse n-ö kataloogimaja kasuks ? projekt on juba valmis ning aega kulub vaid võimalike muudatuste tegemisele ning akende-uste jmt tarne ootamisele, loomulikult ka dokumentide kordaajamisele.
    Kuid ka kataloogimaja puhul ei pääse ilma arhitekti tööta ? nimelt tuleb hoone siduda krundiga ehk teha asendiplaan. Monteeritavaid puitmaju müüva OÜ Matek müügijuht Eigo Tilk lisab, et teha tuleb ka vundamendijoonised sõltuvalt konkreetse krundi pinnast ning eritööde (ventilatsioon, küte ja elekter) joonised.
    Kütte-, vesivarustuse- ja ventilatsioonijoonised tellitakse vastava ala spetsialistidelt ning nende valmimisele kulub tavaliselt 2-3 nädalat. Lindemann sõnab, et eritööde joonised võib tellida ka alles siis, kui maja on juba katuse all ? siis on tulevasel majaomanikul oma soovidest tavaliselt selgem pilt. Loomulikult peab ehituse alguses siiski teada olema, millist küttesüsteemi kasutatakse jne. Indrek Näkk ei ole sellega aga päris nõus, vaid leiab, et alguses on mõistlik siiski suhteliselt täpseid eritööde jooniseid omada ? hiljem saab ju vajadusel muudatusi teha.
    Kui projekt on valmis, leitud ehitusjärelevalve teostaja ning saadud projektile vajalikud kooskõlastused ? näiteks tehnovõrkude valdajalt, tuletõrje- ja päästeametist, tervisekaitsetalitusest, saab minna kohalikku omavalitsusse ehitusluba taotlema.
    Seoses sellega, et uuest aastast hakkab kehtima uus ehitusseadus, muutub ka ehitusloa taotlemise kord, kuid kuna 12. detsembri seisuga polnud vastavat valitsuse määrust veel vastu võetud, valitseb selles osas praegu segadus. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametist öeldi, et jaanuari jooksul loodetakse asjas selgust saada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.