Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riikliku jõuluostud on ülemäära priiskavad

    Kui eelmisel nädalal kirjutasime juhtkirjas, et riik teeb valitud ettevõtetesse üha suuremaid kapitalipaigutusi, siis täna on põhjust kirjutada suurtest riiklikest jõuluostudest. Riigiasutustel on raha sedavõrd lahedalt käes, et tervelt 150 miljonit krooni kibeleb kulutamist.
    Äripäeva arvates näitab riiklik ostubuum, et riigiasutuste eelarved pole optimaalse suurusega, neid annaks veel vähendada küll. Samuti ei tohiks karistada kokkuhoidlikku juhti sellega, et kokkuhoitud raha võetakse talt ära, vaid see võiks kanduda uude majandusaastasse.
    Kõige halvem on olukord, kui kulutamata raha eest ostetakse aastalõpul tühja-tähja, nii nagu see oli nõukogude ajal. Tollal olid need rublad, mis ei kuulunud justkui kellelegi ja mille võis südametunnistuse piinadeta sirgeks teha.
    Oluliselt parem pole olukord ka Eesti Vabariigis, ärakulutamise traditsioon on sügavalt juurdunud. Aga see on juba meie oma maksumaksja raha, millesse peaks säästlikumalt suhtuma. Riigikontroll võiks muu hulgas pilgu peale visata ka inventari nimetusele ja selle ostukuupäevale ? ehk tuleb ilmsiks mõni seaduspärasus? Või üldise temaatikaga, aga suhteliselt kallid koolitused aasta lõpus (riikliku mõtlemise koolitus?).
    Olukord on sisuliselt parem siis, kui aasta lõppu jäävadki vajalikud investeeringud, näiteks infotehnoloogiasse: sel aastal tuleb veel 60 miljoni kr pikkune tiigrihüpe. Kuna tavaliselt teevad kaupmehed jõulude eel allahindlusi, siis võivad vajalikud investeeringud rahaliselt isegi odavamalt kätte tulla.
    Ent sellisel juhul peaks riigiasutuse eelarvet ajaliselt rohkem diferentseerima: kel on kalduvus kulutada aasta lõpul, see saabki raha enda kasutusse aasta lõpul, enne mitte. Aasta algul aga saavad raha need, kes suudavad paremini kulutusi aasta peale planeerida. Lihtne?
    Kokkuhoid ei tohi minna ka ihnsuseks. Tõenäoliselt on õigustatud, kui kool hoiab vaba raha varuks, kui ootamatult on midagi vaja, ja kulutab siis ülejäägi õppevahendite ostuks aasta lõpus. Kooli kasutada olevaid summasid annab vaevalt miljonitega lugeda.
    Peatuda tuleb ka vääral põhimõttel, et aasta lõpuks kulutamata summad lähevad kaotsi. See on samaväärne, kui palgatöötajalt võetakse palka vähemaks, kui ta on kokkuhoidlikult elanud. Aga eelarve on riigiasutuse palk, palk maksumaksjalt.
    Sama leplikult ei saa aga suhtuda riigiasutuste vägagi korralikesse jõulupreemiatesse, mis küünivad terve kuupalgani. Jõulud saabuvad igal aastal, tõsi, nõukogude ajal jäid nad vahele, sestap ei tee töötajad nende saabumiseks midagi erakordset. Pigem on palgafondis sees korralikud lõtkud, mis võimaldab maksumaksja rahaga jõulurõõmu teha.
    Kui kulutamises midagi positiivset otsida, siis läheb raha tarbimisena erafirmade käivete suurenemisse, millega aasta lõpul saab majanduskasv väikse lisakiirenduse.
    Defitsiidiga riigieelarve ehk polegi nii ketserlik mõte. Siis vähemalt on kõigil asutustel pidevalt puudus ja asja eest, teist taga pole võimalik kulutada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad artiklid

Arendaja: kinnisvaraturul toimuv ei ole krahh, vaid normaalsuse taastumine
Eelmisel aastal toimunud korterite hinnaralli ja müümise kiirus ei olnud normaalne. Seega pole praegune ostuperioodi pikenemine mitte halb näitaja, vaid normaalsuse taastumine, kirjutab Miston Capitali arendusjuht Kuldar Kirikal.
Eelmisel aastal toimunud korterite hinnaralli ja müümise kiirus ei olnud normaalne. Seega pole praegune ostuperioodi pikenemine mitte halb näitaja, vaid normaalsuse taastumine, kirjutab Miston Capitali arendusjuht Kuldar Kirikal.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Southwest Airlines kandis arvutirikke tõttu kahjumit
Täna neljanda kvartali tulemustest teavitanud Southwest Airlines andis teada kahjumist, mille põhjustas detsembrikuu lõpus toimunud arvutirike. Selle tõttu tühistati enam kui 16 700 lendu, vahendas Yahoo Finance. See avaldas ettevõtte maksueelsele tulule negatiivset mõju 800 miljoni dollari ulatuses.
Täna neljanda kvartali tulemustest teavitanud Southwest Airlines andis teada kahjumist, mille põhjustas detsembrikuu lõpus toimunud arvutirike. Selle tõttu tühistati enam kui 16 700 lendu, vahendas Yahoo Finance. See avaldas ettevõtte maksueelsele tulule negatiivset mõju 800 miljoni dollari ulatuses.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Saksamaa andis jah-sõna Leopardide saatmiseks Ukrainasse
Saksamaa teatas täna, et annab Ukrainale oma Leopard 2 tankid, mida Kiiev peab Venemaa sissetungi võitmiseks hädavajalikuks, Moskva aga tarbetuks provokatsiooniks, kirjutab Reuters.
Saksamaa teatas täna, et annab Ukrainale oma Leopard 2 tankid, mida Kiiev peab Venemaa sissetungi võitmiseks hädavajalikuks, Moskva aga tarbetuks provokatsiooniks, kirjutab Reuters.
Komisjon algatas Eesti suhtes viis rikkumismenetlust
Eestil on aega kaks kuud, et vastata viiele Euroopa Komisjoni etteheitele, millest üks puudutab vaenukõne reguleerimise õigusnorme.
Eestil on aega kaks kuud, et vastata viiele Euroopa Komisjoni etteheitele, millest üks puudutab vaenukõne reguleerimise õigusnorme.

Olulisemad uudised

Politseinikud ja päästjad said ministrilt palgatõusu lubaduse
Politseinike ja päästjate minimaalne palk tõuseb 2025. aastaks vähemalt 1,2 Eesti keskmise palgani ehk 2431 euroni, selgub eile allkirjastatud hea tahte memorandumist.
Politseinike ja päästjate minimaalne palk tõuseb 2025. aastaks vähemalt 1,2 Eesti keskmise palgani ehk 2431 euroni, selgub eile allkirjastatud hea tahte memorandumist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.