Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riikliku jõuluostud on ülemäära priiskavad

    Kui eelmisel nädalal kirjutasime juhtkirjas, et riik teeb valitud ettevõtetesse üha suuremaid kapitalipaigutusi, siis täna on põhjust kirjutada suurtest riiklikest jõuluostudest. Riigiasutustel on raha sedavõrd lahedalt käes, et tervelt 150 miljonit krooni kibeleb kulutamist.
    Äripäeva arvates näitab riiklik ostubuum, et riigiasutuste eelarved pole optimaalse suurusega, neid annaks veel vähendada küll. Samuti ei tohiks karistada kokkuhoidlikku juhti sellega, et kokkuhoitud raha võetakse talt ära, vaid see võiks kanduda uude majandusaastasse.
    Kõige halvem on olukord, kui kulutamata raha eest ostetakse aastalõpul tühja-tähja, nii nagu see oli nõukogude ajal. Tollal olid need rublad, mis ei kuulunud justkui kellelegi ja mille võis südametunnistuse piinadeta sirgeks teha.
    Oluliselt parem pole olukord ka Eesti Vabariigis, ärakulutamise traditsioon on sügavalt juurdunud. Aga see on juba meie oma maksumaksja raha, millesse peaks säästlikumalt suhtuma. Riigikontroll võiks muu hulgas pilgu peale visata ka inventari nimetusele ja selle ostukuupäevale ? ehk tuleb ilmsiks mõni seaduspärasus? Või üldise temaatikaga, aga suhteliselt kallid koolitused aasta lõpus (riikliku mõtlemise koolitus?).
    Olukord on sisuliselt parem siis, kui aasta lõppu jäävadki vajalikud investeeringud, näiteks infotehnoloogiasse: sel aastal tuleb veel 60 miljoni kr pikkune tiigrihüpe. Kuna tavaliselt teevad kaupmehed jõulude eel allahindlusi, siis võivad vajalikud investeeringud rahaliselt isegi odavamalt kätte tulla.
    Ent sellisel juhul peaks riigiasutuse eelarvet ajaliselt rohkem diferentseerima: kel on kalduvus kulutada aasta lõpul, see saabki raha enda kasutusse aasta lõpul, enne mitte. Aasta algul aga saavad raha need, kes suudavad paremini kulutusi aasta peale planeerida. Lihtne?
    Kokkuhoid ei tohi minna ka ihnsuseks. Tõenäoliselt on õigustatud, kui kool hoiab vaba raha varuks, kui ootamatult on midagi vaja, ja kulutab siis ülejäägi õppevahendite ostuks aasta lõpus. Kooli kasutada olevaid summasid annab vaevalt miljonitega lugeda.
    Peatuda tuleb ka vääral põhimõttel, et aasta lõpuks kulutamata summad lähevad kaotsi. See on samaväärne, kui palgatöötajalt võetakse palka vähemaks, kui ta on kokkuhoidlikult elanud. Aga eelarve on riigiasutuse palk, palk maksumaksjalt.
    Sama leplikult ei saa aga suhtuda riigiasutuste vägagi korralikesse jõulupreemiatesse, mis küünivad terve kuupalgani. Jõulud saabuvad igal aastal, tõsi, nõukogude ajal jäid nad vahele, sestap ei tee töötajad nende saabumiseks midagi erakordset. Pigem on palgafondis sees korralikud lõtkud, mis võimaldab maksumaksja rahaga jõulurõõmu teha.
    Kui kulutamises midagi positiivset otsida, siis läheb raha tarbimisena erafirmade käivete suurenemisse, millega aasta lõpul saab majanduskasv väikse lisakiirenduse.
    Defitsiidiga riigieelarve ehk polegi nii ketserlik mõte. Siis vähemalt on kõigil asutustel pidevalt puudus ja asja eest, teist taga pole võimalik kulutada.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Julgeolekuohuks nimetatud inimõiguste teabekeskus lõpetas tegevuse
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.