Muutusime enesekindlamaks

Enamik ettevõtjaist jagavad ilmselt arvamust, et lõppev 2002. aasta oli nii ettevõtjate kui ühiskonna jaoks üks ajaloo parimaid. Ehk isegi kõige parem. Aasta lõpus saime kutsed NATOsse ja Euroopa Liitu. Suure hooga on käivitunud pensionikogumine. Majanduskasv viib meid jõudsalt lähemale arenenud riikide standarditele. Aktsiahinnad Tallinna börsil on jõudsalt tõusnud ja isegi ületanud 1997. aasta unelmate tasemeid. Inimeste sissetulekud on kasvanud. Ehitustegevus käib enneolematu hooga. Rida suuri ja väikesi ettevõtjaid on korda saatnud oma majandusime.

Soovi korral saab minu väite ka ringi pöörata ja kuulutada samade faktide põhjal häda ja viletsust. Kindlasti on neid, kes nimetavad NATOsse suundumist riiki kurnavaks militaaraktsiooniks. ELi astumise tuhinas on poliitiline eliit täiesti ära unustanud suure osa rahvast, kes sinna mitte mingil juhul astuda ei taha. Sunniviisiline pensioni II sammas ei jäta valikuvabadust noortele ega lahenda praeguste pensionäride ja pensionieelikute probleeme. Hoogustunud tarbimine ja majanduskasv pole edu, vaid majanduse ülekuumenemine. Aktsiahindade tõus on järjekordne mull.

Parandamatu optimistina usun siiski, et NATOsse kuulumine muudab Eesti investeerimiskeskkonnana atraktiivsemaks. Kaitsekulutuste osas tuleks jälgida, et need ei kasvaks üle pea ja rakenduks eeskätt sisemajanduse ergutamiseks. ELi astumine on tänaseks muutunud paratamatuks ja meil pole mõtet enam diskuteerida ?ei? või ?ja? ütlemise üle referendumil. Ning meil tuleks maksimaalselt ära kasutada Brüsseli pakutavad mitmekesised võimalused ja vältida eurobürokraatia arvukaid karisid. Hea, et inimeste sissetulekud kasvavad. Selleks me ju majanduskasvu taotlemegi. Investeeringute- ja ekspordipotentsiaal peaks meil olema piisav, vältimaks igasugu kuumenemisriske. Aktsiarallit Tallinna börsil ei saa mingil juhul võrrelda 1997. aastaga. Näiteks Hansapanga aktsia hind on täna sama mis toona, kuid pank ise on teinud viie aasta jooksul uskumatuid edusamme ning n-ö õiglane aktsia hind võiks olla veelgi kõrgem.

Mulle paistab, et lõppev aasta on muutnud meid ka enesekindlamaks ja süstinud usku oma võimetesse ja võimalustesse. Järjest enam autoriteete on veendumusel, et hea tahtmise korral on meil võimalik saavutada jätkusuutlik 10 majanduskasv ja jõuda Euroopa elatustasemele järele kümnekonna aastaga. Oleme toimetuses uhked, et meile on tekkinud kiire majanduskasvu propageerimisel mõttekaaslasi nii mõjukate ettevõtjate kui tipp-poliitikute hulgas.

Ilus oli lõppev aasta ka Äripäevale. Usun, et meil on hästi õnnestunud hoida kätt Eesti ettevõtluse pulsil. Oleme publitseerinud arvukalt kümnesse tabanud uudiseid ja mõjutanud oma juhtkirjadega paljusid majanduspoliitilisi otsuseid. Äripäeva omalaadseks kaubamärgiks on kujunenud iga-aastane ettevõtete TOP 100 ja parimate ettevõtete pingeread nii valdkondade kui piirkondade lõikes. TOPi võitjate hulgast leidub näitena sobivaid edulugusid. Uskumatu, aga täna võime väga edukaid ettevõtteid loendada sadades.

Edu majanduses peegeldub otseselt ka majandusajalehe edus. Tänu aasta jooksul arvukalt lisandunud tellijatele tõusis Äripäev Euroopa loetavuselt kolmandaks ärileheks, mööda rootslastest ja taanlastest. Loetavaim Ärileht on täna Norras, järgneb Soome. Edu on loonud kümned tuhanded ettevõtlikud inimesed, kellele soovin rahulikke jõule ja ilusat vana aasta ärasaatmist.