Uus aasta toob uue maksu

Endiselt on jõus ka palju vaidlusi tekitanud rahandusministri ametiautode erisoodustusmaksu tõstmist käsitlev määrus. Ehkki õiguskantsler on selle vaidlustanud, pole keegi seda seni tühistanud. Seega tuleb 1. jaanuarist hakata ametisõitudeks kasutatavate sõiduautode pealt tasuma tulumaksu senise ligi 800 krooni asemel ligi 1600 krooni.

2000. aasta algusest kuni 2002. aasta lõpuni kehtis tulumaksuseaduses põhimõte, mille järgi maksustati kasum üksnes siis, kui see Eestist välja viidi või läks eratarbimisse ehk füüsilisele isikule. Uue aasta algusest kehtima hakkava tulumaksuseaduse muudatusega maksustatakse Eesti äriühingu kasum selle jaotamisel, sõltumata sellest, kes on dividendi saaja. Kui siiani olid Eesti äriühingute poolt teistele juriidilistele isikutele makstavad dividendid tulumaksuvabad, siis järgmise aasta algusest on kõik väljamakstavad dividendid tulumaksuga maksustatavad.

Seni maksustati Eesti äriühingu jaotatud kasumit vaid juhul, kui dividendi saajaks oli füüsiline isik või mitteresidendist juriidiline isik. Tulumaksu tuleb tasuda ka riigile, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele makstavatelt dividendidelt.

Kui dividendid on kord juba maksustatud, siis reeglina seda teist korda ei tehta. Maksukonsultant Jüri Kalda audiitorfirmast Deloitte &Touche leiab aga, et topeltmaksustamise oht on reaalselt olemas. Nimelt on dividendide väljamaksmisel õigus tasumisele kuuluvat tulumaksu vähendada vaid äriühingul, kes on saanud dividende teiselt äriühingult, milles ta osalus on vähemalt 20 protsenti. Kalda hinnangul muutub asi kibedaks neil firmadel, kes tegelevad ainult väärtpaberite äriga ja kelle osalus ei ulatu üle viiendiku. Nemad peavad leppima sellega, et saadud dividendidelt on nende maksja juba 26 protsenti riigile tasunud ja omakorda dividendi maksmisel peab sellest veelkord samapalju riigile üle kandma. Seega makstakse kokku juba rohkem kui 45 protsenti tulumaksu. Seaduse koostajate väitel on topeltmaksustamist vältivad abinõud maksukrediidi näol siiski olemas.

Rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun ütles uut tulumaksuseadust kommenteerides, et selles on senisest palju paindlikumad maksuvaba tulu arvestamise ja füüsilise isiku tulu deklareerimise põhimõtted. Mõnevõrra on pikenenud ka tulude loetelu, millelt tulumaksu kinnipidamisel saab arvestada maksuvaba tuluga. Töövõtulepingu puhul saab töötasult maksuvaba tulu kohe maha arvata ja liig väikese tasu puhul võib maksuvaba tulu kasutamata osa järgmisse kuusse üle kanda. Mitmel kohal töötamisel tuleb sotsiaalmaksu miinimumi tasuda sellel töökohal, kus arvestatakse maha ka maksuvaba tulu. Välismaalastele tehtud väljamaksetelt maksulepingutest tulenevate soodusmääradega tulumaksu kinnipidamiseks piisab ka sellest, kui maksuametil on juba olemas kehtiv residentsustõend. Varem tuli residentsustõend iga väljamakse puhul uuesti esitada. Lihtsamaks on muutunud ka tuludeklaratsioonide täitmine. Tööandja ei pea nüüd enam kõigile töötajaile aasta jooksul tehtud väljamaksete ning nendelt kinnipeetud tulumaksu kohta õiendeid väljastama, sest andmed on maksuametis eeltäidetud tuludeklaratsioonide peal juba kirjas.

Aasta algusest jõustuv tollimaksuvabastuse seadus meie ettevõtjaid eriti ei puuduta, kuid on niiöelda ettevaatava iseloomuga. Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja Marek Uusküla sõnul muutub see aktuaalseks siis, kui tollimaksudega maksustatakse põllumajandussaaduste kõrval ka teised kaubagrupid. Põhiline muudatus seisneb selles, et maksuvabastuse saamine sõltub kauba kasutamise eesmärgist või kasutajast. Näiteks kehtib maksuvabastus ümberasuja isiklikele asjadele, mis ei ole toodud riiki kaubanduslikel eesmärkidel.

Tollitariifiseaduse ja tolliseadustiku muutmise seadusega annab Eesti ühepoolseid tollisoodustusi arenguriikidele ja vähimarenenud riikidele. Arenguriikidest toodud kauba puhul kehtib 50 protsendi suurune soodustus, vähimarenenud riikidest toodud kaubale aga nullmaksumäär. Uusküla sõnul kaotab Eesti riik sellega miljon krooni aastas, kuid tegu on olulise majanduspoliitilise zhestiga Eesti kui arenenud riigi poolt. Üldse laekub meie riigieelarvesse tollimakse aastas 40 miljoni krooni ringis.