ÄP: Inflatsioonitempo sellel aastal Eestis kiireneb

Lausa galopeeriv hinnatõus leidis eelmisel aastal aset tervishoius: +8,3 ehk tegemist on suurima kasvugrupiga. Lisaks ravimifirmade lobile on hiilivalt kehtestunud arstide visiiditasud ja haigla voodipäeva maksud, nagu põhilist, ravikindlustuse maksu, polekski. Tervishoiuteenuste kallinemisse lisab 2003 samuti tubli panuse, sest aasta algul tõusid järsult ravimite hinnad. Tõsi, piirhindade kehtestamine võimaldab ravimihinnad stabiliseerida ehk tulevikus.

Ehe näide ?admin?-hinnatõusust on liikluskindlustuse kallinemine ? ikka ühtseks Euroopa Liiduga. Kõiki sama tüüpi hinnatõuse polnud võimalik läbi viia enne kohalikke valimisi ja praegu enne Riigikogu valimisi, ent alates märtsist on vabad käed. Majanduskasvust ja inflatsioonist kiiremini paisuv riigieelarve (riiklikud kulutused) on samuti üks ohu allikaid. Õnneks ei ole sel aastal oodata elektri hinnatõusu.

Import endast erilist inflatsiooniohtu ei kujuta, kui kütus välja arvata. Saksamaa madal majanduskasv ning deflatsioonioht jätavad eurotsooni impordihinnad endiseks. Väljaspool eurotsooni võimaldab dollari kursilangus hindu isegi alandada. Kuid nafta hind on endiselt suur küsimärk ja siin võivad toimuda Iraagi sõja tõttu pikaajalised ning ebasoovitavad muutused. Siseturul võib toimuda hinnatõus toidukäitlemise ettevõtete tunnustamisnõude tõttu, mis soosib suuremaid tegijaid, sest tootjaid jääb turul vähemaks. Siseturu jagamine suurte tööstuste vahel ning inimeste suurenevad sissetulekud soodustavad toidukaupade hindade kerkimist.

Äripäev usub, et 2003 tuleb hea majanduskasvu aasta. Euroopa Keskpank võib täna veelgi langetada euro baasintressimäära, mis ergutab muuhulgas Eesti majandust. Tavaliselt kipub majanduskasv ka inflatsiooni kiirendama ? Eesti eelmisel aastal sellest pääses, kuid just niisugune mure oli USA majandusel mõni aasta tagasi.