Viimast näikse kinnistavat ka Maldar Mäesalu mullune päevapealt ametist vabastamine pärast viiekuist ametiaega Kesko Foodi juhina seoses ?vaadete erinevusega firma strateegilises juhtimises?. Rautakesko teade, et seoses juhtimismõju vähenemisega Eestis ei vajata siin endisel kujul juhtimisorganisatsiooni ja tegevjuhti põrkub küsitletud ehituskauba müüjate umbusule.
Kuigi ehituskauba turul omavaheline rebimine üha kasvab ning sellises olukorras oleks võistlejat hea arvusta leidsid koos Rautakeskoga oma valdkonna TOP 3 hulka kuuluvate konkurendid Ehituse ABCst ja ESPAKist, et Raudsepp sai oma ametis hästi hakkama. Samas ei taha keegi küsitletuist lahkumispõhjuste üle eriti spekuleerida.
?Otsus tehtud kontserni mingist põhimõttest lähtudes,? tõdes Ehituse ABC arendusjuht Anton Kutser, pidades samas Raudsepa lahkumist loogiliseks juhul, kui tolle ametikoht koondati. Kutser lisas, et riigis koha peal peaks ettevõttel olema juhtkond ning tema hinnangul pole distantsjuhtimine kusagilt mujalt võimalik - olenemata isegi sellest, milline on IT tase.
Artikkel jätkub pärast reklaami
ESPAKi kaubandusdirektor Ivar Pikk tõdes, et kuigi ta ei tunne Kesko meetodeid võiks praegusel puhul paralleele tõmmata Mäesalu lahkumisega. Ka Pikk arvas, et säärase organisatsiooni edasine juhtimine ilma tegevjuhita pole võimalik: ?Vastutus nende investeeringute eest on suur?.
Asjaosalise enda sõnul ongi kõik täpselt nii nagu avalikkusele teada anti. Ehk siis tema tööleping polnud tähtajaline, mis võimaldanuks juhti ideede lahknevuse korral lihtsalt välja vahetada. ?Ütlen ausalt, meil polnud Rautakesko juhtkonnaga eriarvamusi tähtsamates asjades,? lausus Raudsepp, lisades, et ei oska võrrelda oma lahkumist Mäesalu omaga, sest ei tea viimase põhjuseid. Pealegi on tegemist Kesko kahe erineva tütarfirmaga.
Kas siis juhina sai töötatud selle nimel, et kaotada oma töökoht? ?Jah, teadsin seda kaks aastat ette,? ütles Raudsepp. Tema sõnul kauplusteketil arendustööga Eestis enam edasi tegeleda ei tule. Olemas on viis kauplust, millel üks sortiment, layout, IT-lahendused, kliendikaardiprogramm, turundus, sarnased hankekanalid ja kampaaniad. Ka juhtimismanuaal on igas poes sama. Ainsaks erinevuseks on kaupluste asukohad.
?See polnud autonoomne püramiid Rautakesko süsteemis,? selgitas Raudsepp ettevõtte siinset organisatsiooni. ?Eesmärk oli luua võimalikult lapik ketiüksuste struktuur, kus kõik inimesed omavad funktsionaalset juhti Soome poolt.? Ex-juht lisas, et Rautakesko tegevjuht asub edaspidi Helsingis, Eestis on olemas küll kohaliku äriseadustiku täitmiseks juhatuse esimees, kuid tegemist on sisuliselt ikkagi müügidirektoriga - ?Müügidirektoriks oma varem juhitud ettevõttes ja pühendunud rauakaupmeheks ma ei taha hakata.?
Seega jätkavad Rautakesko ASi juhatuses tööd ettevõtte finantsdirektor Erkki Kibermann, ostudirektor Raul Kadaru ning Rautakesko Oy asepresident Simo Manner. Üks nimetatud eestlastest saab tegevjuhi staatuse. Ehk siis Raudsepa endise otsese ülemuse Manneri sõnade kohaselt erineb restruktureeritud ettevõtte edasine juhtimine Raudsepa ?soovidest, ambitsioonist ja kogemusest.? ?Iga ajajärk ettevõtte arengus nõuab erinevat tüüpi juhte,? tõdes Manner.
Asepresident lisas samuti oma kommentaaris, et ta ei tea midagi Kesko Foodis juhtunust, rääkimata siis Mäesalu ja Raudsepa lahkumise võrdlusest.
Peeter Raudsepp sai ASi Fanaal (Ehitusmaailma poeketi omanik ja Rautakesko eelkäija) juhiks 1999. aasta suvel, mehe oma sõnul tekkinud sama aasta mais toonastel Fanaali suuraktsionäridel vendadel Lauridel mõte ettevõte müüa ning ta võeti tööle poeketti saneerima ja müügiks ette valmistama. Teisisõnu saaks ka väita, et Raudsepale tõi selle pakkumise tüli, mida ajakirjandus on eufemistlikult nimetanud Fanaali omanikeringi lõhenemiseks.
Keskendumata selle segase loo arutamisele saab öelda, et 1999 mais viskasid Peeter ja Toomas Laur ettevõtte juhatusest välja ka Fanaali aktsionäride ringi kuulunud Marek Joone ja Taavi Suuderi. Viimased asutasid OÜ Ehitus Service ? ettevõtte, mis Säästumarketi kunagiste eestlastest omanike kaasamise abil on praeguseks avanud kolm kauplust ning soovis end teiste turulolijate sõnul mullu maha müüa. Seni tulutult.
Mais 2000 sai Kesko enda kätte Fanaali enamusaktsiad. Raudsepa sõnul näitas ta toona üles huvi jätkamaks ettevõtte juhtimist, kuid ei arvestanud sellega. Tegemist oli samasuguse etapi lõppemisega nagu sellegi aasta alguses.
Järgmiseks ülesandeks oligi kaupluste väljaarendamine K-Rauta keti standardite järgi. Kadusid roostes viilhallid ja keldripoed, ka hinnad, mis mõne kurjema konkurendi sõnul olid enne ettevõtte müüki sellised, mille arvel punnitati ainult käivet kasumit samas unustades. Hetkel peab Rautakesko end oma veebilehekülje info kohaselt Eestis turuliidriks. Küsitletud kohalike ehituskaubamüüjate pingerivi kohaselt on esimeseks Ehituse ABC , teisel-kolmandal kohal ESPAK ja Rautakesko.