Kui kiiret majanduskasvu taotlete?

Majanduskasvu tempo pole eesmärk omaette, konkreetseid kasvuprotsente me valimiste eel ei luba. Peame majanduse eelmise aasta kasvutempot Eestile normaalseks, tähtis on seda hoida. Mõõdukate poliitika on suunatud sellele, et majandus kasvaks stabiilselt ka viie ja 15 aasta pärast. Selleks vajame motiveeritud, end turvaliselt tundvat ja kvalifitseeritud tööjõudu. Selleks peab Eestist madalapalgalise allhankeriigi staatusest välja murdma kvaliteetse lõpptoodangu valmistajate hulka. Mõõdukate tööhõiveprogramm Töötav Eesti väärtustab töötegijat ning lubab tööandjal senisest rohkem ja soodsamatel tingimustel tööjõudu motiveerida.

Sellealases enampakkumises me ei osale, sest tunnistame välistegurite domineerivat rolli väikeriigi majandusarengus, ning eitame kategooriliselt majanduskasvu ajutist stimuleerimist riigi eelarvedefitsiidi ja laenukoorma olulise kasvatamise arvel. Samas on meie poliitika eesmärk alati olnud majanduskasvu soosiva keskkonna loomine. Eesmärk on kasvu stabiilsus ja jätkusuutlikkus. Investeeringute tulumaksuvabastusele lisaks tahame alandada tulumaksu määra 20ni ja selle läbi üldist maksukoormust. Taotleme paindlikumat tööturu regulatsiooni, kutsehariduse osakaalu tõusu ning ümberkorraldamise kiirendamist, kogu hariduse kvaliteedi tõusu ja suuremat orienteeritust tööturu vajadustele, toetame koolitust ja nõustamist. Kestva majanduskasvu suudab tagada vaid üleminek teadmistepõhisele arengustsenaariumile, kusjuures Eesti oludes peab riigil olema teadus- ja arendustegevuses suhteliselt suurem roll, kuna erasektor ei suuda koondada piisavalt ressursse. Abi taotleme siin ELst. Hoidume erasektori ahistamisest üleregulatsiooni ja lisamaksudega. Soosime infrastruktuuri arengut.

Keskerakond on seisukohal, et Eesti majanduspoliitikat aktiviseerides on meie majanduskasvu võimalik paari protsendipunkti võrra kiirendada. See tähendab, et me ei pea majanduskasvu laeks keskmiselt mitte 4-5 vaid 6-7 protsenti. See tähendaks iga-aastase kasvu jäämist 3-9 protsendi vahele sõltuvalt maailmamajanduse konjunktuurist ja Eesti valitsuse tegevusest. Võimule tulles seamegi endale eesmärgiks just majanduse keskmise kasvutempo kiirendamist. Me hakkame suunama senisest enam tähelepanu ja ressursse arendustegevusele ja ettevõtluse toetamisele ning infrastruktuuri arendamisele ja efektiivsusele. Oleme seisukohal, et siin on edu saavutamisel kriitiline osa valitsusel, tema suutlikkusel valida välja otsustavad tegevusvaldkonnad ja koostada nende ellurakendamiseks vajalikke programme; koondada selleks ettevõtjate ja riigi ressursse, koordineerida ametkondade tegevust.

Isamaaliidu üksikisikut arendava sotsiaalpoliitika elluviimiseks on tähtis, et jätkuks kiire majanduskasv, mis tagab selleks vajaminevad vahendid. Isamaaliit seab eesmärgiks 6 majanduskasvu saavutamise ja hoidmise vähemalt aastani 2010. Selleks tuleb maksukoormus hoida konkurentsivõimelisel tasemel võrrelduna teiste Euroopa Liidu riikidega, säilitades 2002. aasta taseme ja saavutada Eesti riigireitingu tõus iga kahe aasta tagant kuni AA staatuse saavutamiseni ning pärast liitumist Euroopa Rahaliiduga AAA reitinguni. Eesti peab liituma Euroopa Liiduga nii kiiresti kui võimalik, säilitades läbirääkimistel konkurentsivõimelise maksusüsteemi ja muud konkurentsieelised. Euroopa Liidus jääb Eesti liberaalse majanduspoliitika eestkostjaks, tehes selleks koostööd kõikide parempoolsete jõududega Europarlamendis. Et seatud majandusarengu eesmärke saavutada, tuleb Euroopa Rahaliiduga liituda nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui kaks aastat pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Isamaaliit kohustub planeerima tasakaalus eelarve. Kui planeeritud majanduskasv ei täitu, tuleb kulutusi kärpida nii, et eelarve defitsiit ei ületaks 3 SKPst ja seejärel tasakaalustada eelarve kahe eelarveaasta jooksul pärast vale prognoosi ilmnemist.