Kas maksukoormus tõuseb/langeb nelja-aastases perspektiivis?

Rahvaliit ei kavanda maksumäärade tõstmist, välja arvatud aktsiisimaks, mille määr tuleb Euroopa Liiduga ühinemise rahvahääletuse positiivse tulemuse korral tõsta Eesti ja ELi liitumislepingus fikseeritud tasemele. Laekunud maksude summa suhe SKPga aga tõuseb ca 3-4 võrra seoses maksupettuste ohjeldamisega alkoholi-, tubaka- ja kütuseturul, samuti käibemaksupettuste tõkestamisega väliskaubandustehingutes ja ümbrikupalkade maksmise väljajuurimisega. Liberaalsuse sildi varjus on Eestis seni sallitud kõlvatut konkurentsi tekitavat kontrollimatust ja karistamatust. Nende kõrvaldamiseks peab korrastama seadused ning investeerima õiguskorda ja korrakaitsesse ? koolitus, tehnilised vahendid jms. Korrakaitsjatele tuleb maksta õiget palka.

Maksukoormus kahaneb üksikisiku tulumaksu alandamise tulemusena.

Res Publica põhimõtteks on see, et maksukoormuse tase SKPst ei tohi suureneda. Lisaks vajadusele vähendada tööjõu maksustamist on oluline läbi vaadata kaudsete maksude pakett ning analüüsida nende sihipärasust. Riik ei tohi korjata rohkem makse, kui suudab pakkuda selle eest kvaliteetset avalikku teenust. Peame tõdema, et Eesti arengutase on juba täna sealmaal, kus elanikud ja ettevõtjad oskavad nõuda kvaliteetset avalikku teenust. Samas avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks tublisti ressurssi peidus priiskavas riigivalitsemises. Selleks tahame vastu võtta valitsuskulude kokkuhoiu seaduse. Samuti ei tohi muuta maksusüsteemi keerulisemaks. Efektiivne maksusüsteem on lihtne ja läbipaistev, nii tagame administreerimise odavuse, mis omakorda võimaldab madalamaid makse.

Põhimõtteliselt ei toeta Keskerakond siseriiklikest otsustest tulenevat maksukoormuse kasvu. Sisuliselt on aga märksa olulisem küsimus sellest, kuidas ja kelle kanda see tervikuna jääb. Maksupoliitika ei vaja revolutsiooni, küll aga evolutsiooni. Seetõttu toetame me ka lähenemist maksupoliitikale kui vahendile teiste poliitikate arendamiseks. Olgu selleks siis majandus-, sotsiaal- või hariduspoliitika. Tundub, et Eesti senine maksupoliitika vajab uut paradigmat, sest küsimus ei taandu vaid fiskaalsele argumendile, s.t. riigieelarve täitmisele. See peab motiveerima inimesi paremini toime tulema kui ka ettevõtjaid efektiivsemalt majandama. Keskerakonna pakutav astmeline tulumaks, mis toob üksikisikute maksukoormuse languse kaasa vähemalt kahele kolmandikule maksumaksjatest, tasakaalustab meie hinnangul ära ka ELiga liitumisest tuleneva mõne maksuliigi, näiteks aktsiiside tõusu.

Oleme seisukohal, et esmatähtis on ühiskonnas arenguvõimaluste loomine ja avalike teenuste efektiivsus. Selles mõttes on maksukoormuse kasv või kahanemine teisejärguline küsimus. Maksud peavad olema nii madalad kui võimalik ja nii suured kui vajalik. Juba langetatud otsused ei lase maksukoormusel lähema nelja aasta jooksul oluliselt ei kasvada ega kahaneda. Oleme kategooriliselt avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse halvenemise vastu. Toetame maksude paremat kokkukogumist, seega maksuameti töö edasist tõhustamist ja maksusüsteemi läbipaistvust. Mõõdukate algatatud töötuskindlustus ja kogumispension on oluliselt vähendanud ümbrikupalku. Oma riik ei saa olla ei odav ega õhuke. Ühinemisprotsess Euroopa Liiduga toob Eestisse lähiaastatel miljardeid kroone. Aga ainult tingimusel, et ka Eesti riik ja omavalitsused ühisprojektidesse panustavad. Oleks kuritegelik jätta võimalused kasutamata põhjusel, et riigil pole piisavalt vahendeid.

Autor: ÄP