PWC ülemaailmne tegevjuhtide uuring kinnitas ärijuhtide optimismi

Ülemaailmselt andis enamus uuringus osalenud tegevjuhtidest - 85% - kõrge hinnangu oma firma võimele haarata kinni uutest kasvuvõimalustest. 11% on ebakindlad ning ainult 4% väljendas kahtlust, et pole valmis uute võimaluste realiseerimiseks. Lisaks sellele ütleb 58% vastanutest, et nad täidavad oma kasumieesmärke ning 31% arvab, et kasumiplaan tänavu ületatakse. Nimetatud võimaluste realiseerimise võtmeks nimetab 25% tegevjuhtidest uuendustegevust.

Uuring tõstab esile ka tegevjuhtide veendumuse avaliku usalduse rajamise suhtes.

Kuigi 72% tegevjuhtidest ei arva, et avalik usaldus nende firma suhtes on langenud, on nad siiski seda meelt, et avalikkuse usaldus suurfirmade, audiitorite ja turuanalüütikute suhtes, nagu ka kapitaliturgude suhtes tervikuna, on langenud. See tulemus viitab ehk sellele, et tegevjuhid peaksid oma firmadesse kriitilisema enesehinnanguga suhtuma. Ometi on tegevjuhid tegutsenud reageerimaks avaliku usalduse kriisile ning on aktiivselt teinud muutusi oma firmade juhtimises. Näiteks küsimusele, mida on nad ette võtnud oma firmas seoses avaliku usalduse vähenemisega, vastas 63% tegevjuhtidest, et nad on parandanud riskijuhtimise protseduure.

Sageduselt järgmine vastus, 'uued sisemised protseduurid', mida kasutas 43% uuringul osalenutest, haakub samuti pingutustega, mille eesmärgiks on vähendada riske. Ainult veerand vastanutest on eraldanud juhatuse esimehe ja tegevjuhi rollid või on lisanud juhatusse sõltumatuid direktoreid. See viitab sellele, et tegevjuhtide arvates on riskijuhtimise probleem seotud pigem juhtimisega kui valitsemisega.

'Samal ajal kui tegevjuhid on oma kasvuvõimaluste suhtes optimistlikud, on nad teadlikud keskkonnas varitsevatest arvukatest ohtudest, mis kasvu takistavad,' ütleb DiPiazza.

48% tegevjuhtidest hindab terrorismi ja ülemaailmset sõda kui olulist või üht suurimatest ohtudest oma kasvuvõimalustele. Umbes sama suur osa, 49% tajub üleregulatsiooni kui võrreldava tähtsusega ohtu. Erinevus on märkimisväärsem Euroopas, kus üleregulatsiooni kardetakse isegi rohkem kui terrorirünnakuid.

Ohuks kasvule nähakse ka valitsust. Tegelikult arvavad pea pooled uuringus osalenud ettevõtete tegevjuhtidest, et valitsused ei ole kursis ärivajadustega. 46% nõustub väitega, et poliitiliste juhtide valmidus reageerida ärivajadustele on viimase kahe aasta jooksul vähenenud; antud väitega ei nõustu vaid 32% vastanutest. Võrdluseks -12 kuud tagasi ei nõustunud 45% uuringus osalenutest väitega, et äriringkondade ja valitsuse vahel on kasvav vastuseis ja 35% nõustus.

'Vaatamata nendele arvukatele ohtudele, teevad tegevjuhid muudatusi, viivad oma firmasid edasi ning saavutavad püstitatud eesmärke - mis on loodetavasti heaks endeks selle kohta, et majandus hakkab lähiajal toibuma,' ütleb DiPiazza.