- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
?Tippkohtumise eesmärk on kasutada ära kõik võimalused Iraagi kriisi rahumeelseks lahendamiseks,? ütles Kreeka välisminister George Papandreou. ?Tahame, et Euroopa kõneleks ühel häälel.? Kui üksmeelt ei sünni, riskib EL ?sügava kriisiga?.
Brüsselis kardetakse, et lõhed ELi riikide vahel on nii suured, et tippkohtumine kukub läbi ning kinnitab kõige kõrgemal tasandil, et sõnades ühtse välispoliitika poole pürgivas Euroopa Liidus ei ole üksmeelt.
Samas on arutelu sedavõrd tähtis, et sellest võtab osa ÜRO peasekretär Kofi Annan.
ÜRO relvastuskontrolli inspektorite reedene raport ÜRO Julgeolekunõukogule ei andnud selget suunda ei sõja poolt ega vastu. See hoidus hinnangutest ja piirdus kiretu tehnilise ülevaatega. Kinnitust leidsid mõlemad leerid ja patiseis püsib, ehkki USA on ilmselt valmis sõjalise rünnakuga ootama vähemalt 1. märtsini, mil inspektorid esitavad järgmise raporti. USAd ja Suurbritanniat sundisid mõtlemisaega võtma ka nädalavahetusel üle maailma toimunud massilised rahumeeleavaldused, kus osavõtjate arv lõi mitmes riigis rekordeid. Meeleavaldusi tervitas Iraagi asepeaminister Tareq Aziz.
Lisaks patiseisule ÜROs ning kriisile USA ja Euroopa suhetes on Iraagi küsimus lõhestanud NATO ja õõnestab Euroopa Liitu. Liikmesriikidest toetab vajadusel Iraagi jõuga desarmeerimist Suurbritannia, kelle leeris on Hispaania, Itaalia, Portugal ja Taani ning kandidaatriigid. Ajakiri Economist liigitab siia ka Iirimaa ja Hollandi. Vastasleeris, mis toetab diplomaatiliste jõupingutuste ning ÜRO inspektorite töö jätkamist, on Prantsusmaa ja Saksamaa, toetajaks Belgia, Luksemburg, Austria, Rootsi ja Soome. EL riikidest neli ? Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania - on ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed, Suurbritannial ja Prantsusmaal on vetoõigus.
Läinud nädalal saatis Briti peaminister Tony Blair liikmesriikidele kirja, milles ütleb, et tippkohtumine ei tohiks välistada Iraagi ründamist. See on viimane abinõu, kuid vajalik Julgeolekunõukogu autoriteedi jaoks. Üleskutse on eelkõige Saksamaale, mis ainsa ELi riigina on täielikult välistanud osalemise sõjalises rünnakus, isegi kui ÜRO selle sanktsioneerib.
Tänasel tippkohtumisel ei osale kandidaatriigid, kes jäid Briti diplomaatiliste kanalite sõnul kutsumata Saksamaa ja Prantsusmaa survel oma USAd toetava hoiaku tõttu. Selle asemel teavitatakse neid homsel briifingul. Kreeka eitab sellist survet.
Mitmed analüütikud aga viitavad, et paralleelselt Iraagi kriisiga käib Euroopas praegu äge võitlus uutest võimuvahekordadest laienenud liidus. ?Arvan, et siin jookseb teinegi liin. Prantsusmaa ja Saksamaa kasutavad Iraagi kriisi, et kindlustada omale juhikoht Euroopa kontinendil,? ütles USA Wellsley kolled?i professor William Hitchcock hiljutises intervjuus.
Tänase tippkohtumise eel on avaldatud kartust, et see võib lõppeda fiaskoga, kuna ettevalmistusaeg on lühike ning ?ühe hääle? asemel Iraagi küsimuses valitseb blokis täielik kakofoonia. Esimesena teatasid Prantsusmaa ja Saksamaa, et ei toeta USA Iraagi poliitikat. Järgnes ?kaheksa kiri? USA toetuseks, millele kirjutasid alla viie praeguse ja kolme tulevase liikmesriigi liidrid. Siis tuli nn Vilniuse grupi avaldus transatlantilise koostöö toetuseks, kus osales ka Eesti. Vähemusse jäänud Prantsusmaa ja Saksamaa omakorda kaasasid sõjavastasesse liitu Venemaa. Seni kuni ühist liini ei leita, pole EList maailmapoliitikas ka tõsist kaasarääkijat.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele