Iraagi kriis õõnestab Euroopa Liitu

ÜRO relvastuskontrolli inspektorite reedene raport ÜRO Julgeolekunõukogule ei andnud selget suunda ei sõja poolt ega vastu. See hoidus hinnangutest ja piirdus kiretu tehnilise ülevaatega. Kinnitust leidsid mõlemad leerid ja patiseis püsib, ehkki USA on ilmselt valmis sõjalise rünnakuga ootama vähemalt 1. märtsini, mil inspektorid esitavad järgmise raporti. USAd ja Suurbritanniat sundisid mõtlemisaega võtma ka nädalavahetusel üle maailma toimunud massilised rahumeeleavaldused, kus osavõtjate arv lõi mitmes riigis rekordeid. Meeleavaldusi tervitas Iraagi asepeaminister Tareq Aziz.

Lisaks patiseisule ÜROs ning kriisile USA ja Euroopa suhetes on Iraagi küsimus lõhestanud NATO ja õõnestab Euroopa Liitu. Liikmesriikidest toetab vajadusel Iraagi jõuga desarmeerimist Suurbritannia, kelle leeris on Hispaania, Itaalia, Portugal ja Taani ning kandidaatriigid. Ajakiri Economist liigitab siia ka Iirimaa ja Hollandi. Vastasleeris, mis toetab diplomaatiliste jõupingutuste ning ÜRO inspektorite töö jätkamist, on Prantsusmaa ja Saksamaa, toetajaks Belgia, Luksemburg, Austria, Rootsi ja Soome. EL riikidest neli ? Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania - on ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed, Suurbritannial ja Prantsusmaal on vetoõigus.

Läinud nädalal saatis Briti peaminister Tony Blair liikmesriikidele kirja, milles ütleb, et tippkohtumine ei tohiks välistada Iraagi ründamist. See on viimane abinõu, kuid vajalik Julgeolekunõukogu autoriteedi jaoks. Üleskutse on eelkõige Saksamaale, mis ainsa ELi riigina on täielikult välistanud osalemise sõjalises rünnakus, isegi kui ÜRO selle sanktsioneerib.

Tänasel tippkohtumisel ei osale kandidaatriigid, kes jäid Briti diplomaatiliste kanalite sõnul kutsumata Saksamaa ja Prantsusmaa survel oma USAd toetava hoiaku tõttu. Selle asemel teavitatakse neid homsel briifingul. Kreeka eitab sellist survet.

Mitmed analüütikud aga viitavad, et paralleelselt Iraagi kriisiga käib Euroopas praegu äge võitlus uutest võimuvahekordadest laienenud liidus. ?Arvan, et siin jookseb teinegi liin. Prantsusmaa ja Saksamaa kasutavad Iraagi kriisi, et kindlustada omale juhikoht Euroopa kontinendil,? ütles USA Wellsley kolled?i professor William Hitchcock hiljutises intervjuus.

Tänase tippkohtumise eel on avaldatud kartust, et see võib lõppeda fiaskoga, kuna ettevalmistusaeg on lühike ning ?ühe hääle? asemel Iraagi küsimuses valitseb blokis täielik kakofoonia. Esimesena teatasid Prantsusmaa ja Saksamaa, et ei toeta USA Iraagi poliitikat. Järgnes ?kaheksa kiri? USA toetuseks, millele kirjutasid alla viie praeguse ja kolme tulevase liikmesriigi liidrid. Siis tuli nn Vilniuse grupi avaldus transatlantilise koostöö toetuseks, kus osales ka Eesti. Vähemusse jäänud Prantsusmaa ja Saksamaa omakorda kaasasid sõjavastasesse liitu Venemaa. Seni kuni ühist liini ei leita, pole EList maailmapoliitikas ka tõsist kaasarääkijat.