• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,55%39 765,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,57
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,55%39 765,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,57
  • 17.02.03, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mitu omavalitsusüksust on Eestile optimaalne?

Haldusreformi eesmärgiks on inimeste kvaliteetsem teenindamine ja tõhusam riigivalitsemine mõistlike halduskulude eest. Tagada tuleb inimeste huve arvestades kvaliteetne ning mõjus avalike funktsioonide täitmine. Kohalike omavalitsuste üle saavad inimesed ise otsustada igal valimistel, kas jätkata vana viisi või nõuda paremat. Ühinemisi peab riik toetama rahaliselt. Maavalitsuste roll tuleb muuta riigikesksemaks ? riigivõimu esindaja maakonnas. Siit ka suuremad õigused maavanematele riigi esindamiseks. Edasi areneb regionaalhaldus. Eesti jaguneb 5 ? 7 regiooniks mitmete ülesannete täitmisel. Need jagunemised tuleb ühtlustada, et iga inimene saaks selgelt aru kus tema regionaalne keskus on. Ja seda kõikides küsimustes kui ta riigiga suhtleb.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Haldusreformi peab kindlasti käsitlema tervikuna. Selgeks tuleb teha funktsioonide jaotus kahe riigivõimu tasandi vahel ja nende maksumus. Haldusreform on toimunud seni stiihiliselt ? põhiliselt ministeeriumide ja ametite tasandil ning tihtipeale koordineerimatult. Haldusterritoriaalse reformi puhul toetame kõigepealt omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist. Keskvalitsuse poolt tuleb välja töötada kindlad reeglid ja toetada ühinemise ettevalmistamist - ühiste arengukavade ja planeeringute koostamist. Vabatahtlikku ühinemist tuleb rahaliselt stimuleerida, nii nagu seda tehti möödunud sügisel kohalike valimiste järel. Võimulolev valitsus täitis täpselt oma lubadused, mida endiste valitsuste kohta kahjuks öelda ei saa.
Haldusterritoriaalne reform on Eestis täiesti vältimatu. Kui paari aasta eest reformiplaane peeti, siis tundus Mõõdukatele kõige arukam vahepealne, st umbes 80 omavalitsuse variant. Raha ja maksubaas paneb asjad paika. 1000 elanikuga omavalitsus saab konkurentsivõimeline olla ainult siis, kui seal peitub mingi hinnaline maavara. Suurematel omavalitsustel on kergem tagada elanikele normaalset elukvaliteeti, samuti kasutada Euroopa Liidu abiprogramme. Keskvõimul tuleb pakkuda omavalitsustele sellised hoovad, mis kehutaks neid vabatahtlikult ühinema.
Omavalitsusüksuse tugevdamise eesmärk on anda inimestele kindlustunne, et koduvald suudab kindlustada nad tänapäeva tasemel avalike teenustega, et nad ei pea kodukohast lahkuma selle ääremaastumise tõttu. Käsitame haldusreformi lahutamatus seoses isetoimetulekut võimaldava majandamiskeskkonna loomisega, riigi kogu territooriumi asustatuse ja kultuuristatuse tagamisega.
Kohalike omavalitsuste ühinemisel peame tähtsaks rahva tahtel põhineva vabatahtlikkuse põhimõtte tunnustamist. Riik peab vabatahtlikku liitumist ergutama: pakkuma uutele ühendvaldadele liitumiskulude katmist ja arenguinvesteeringuid. Valla- ja linnarahva enamus peab olema veendunud liitumise kasulikkuses. Maakondade ja omavalitsusüksuste arv iseenesest ei ole siinkohal määrav, see selgub reformi käigus.
Küsimus ei ole üldse mitte selles, mitu maakonda või omavalitsust Eestis on. Omavalitsuste arv ei saa sõltuda ainult majanduslikust kalkulatsioonist vaid kohalike inimeste heaolust ning erinevate teenuste kättesaadavusest lähtudes. Aegade jooksul väljakujunenud maakondade kaotamine või liitmine ei anna midagi, ülesandeks on pigem riikliku bürokraatia vähendamine maakonna tasandil ning suurema otsustusõiguse andmine omavalitsustele ning nende liitudele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Omavalitsuste liitumine peab olema vabatahtlik. Piirkonna arengu tagab see, kui kohalikud inimesed kaaluvad liitumise ise läbi ning sellest lähtudes langetavad otsuse. Inimeste kohapealset valmisolekut ja tahtmist ei saa valitsuse otsusega luua. Reformierakond toetab tugevaid omavalitsusi ja seisab ka peale Riigikogu valimisi omavalitsuste vabatahtliku ühinemise riigipoolse toetamise eest.
Valdade liitumine peab teenima eeskätt kohalike inimeste huvisid - suurem omavalitsus jaksab ehitada mänguväljakuid, toetada huviringe, hoolitseda paremini valla abivajajate eest. Seetõttu tuleb ühinemise plusse teadvustada kõigepealt natuke aega tagasi valituks osutunud omavalitsuste volikogudel endil. Volikogud vastutavad oma valla arengu eest, vastutada tuleb ka ühinemisotsuste tegemata jätmise eest. Aga vastutus on volikogudel rahva, mitte Riigikogu või valitsuse ees.
Riigikogu valimised ja uued koalitsioonilepped ei muuda Reformierakonna seisukohta, et ühinemise peavad otsustama kohalikud elanikud ning ühinemine peab olema kasulik just omavalitsuste elanikele.
Ühtegi ratsaväerünnaku stiilis reformi me ei algata. Lähtume põhimõttest: iga omavalitsus peab tegema seda, mida ta suudab ja oskab. Keegi ei pea võtma endale suuremat vastutust, kui ta suudab kanda. Eelkõige tuleb saada korda omavalitsuste poolt pakutavate teenuste pool. Kus volikogu koos käib on inimeste jaoks ilmselt suhteliselt ebaoluline. Kodanike huvid peavad olema tagatud läbi kvaliteetsete ja õigeaegsete teenuste. Avalikku teenust osutavad need, kes saavad seda teha kõige parema hinna, kvaliteedi ja juurdepääsu suhtega kodaniku jaoks. Kehtestame omavalitsuse pakutavatele teenustele miinimumstandardid, mille täitmist jälgib maavanem. Riik hakkab delegeerima oma ülesandeid koos rahaga neile omavalitsustele, kes suudavad standardeid järgida. Tekivad kolme tüüpi omavalitsused: ühed, mis suudavad ja soovivad pakkuda teenuseid ka oma piiridest väljapool; teised, kes suudavad pakkuda teenuseid valla piires ja kolmandad, kes ostavad teenuseid sisse. Osadel omavalitsustel tekib seega ka motivatsioon omavahel ühinemiseks.
Autor: ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele