• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turvaauk Siim Kallase emapalga ettepanekus

    Tulumaksu kõrval oli pühapäeval toimunud valimiste üheks põhiteemaks emapalk, mis tõenäoliselt on üheks peateemaks ka Reformierakonna osalusel peetavatel koalitsioonikõnelustel. Reformierakonna idee säilitada ema varasem palk aastaks peale sünnitust jätab võimalusi valgekraelisteks kuritarvitusteks, luues omamoodi investeerimisskeemi.
    Uue ravikindlustuse seaduse järgi võetakse sünnitushüvitise arvutamise aluseks eelmise kalendriaasta töötasu, millelt on makstud sotsiaalmaks. Sünnitushüvitist ?100 kalendripäeva keskmisest tulust ? makstakse 140 kalendripäeva ehk ca nelja ja poole kuu eest. Reformierakonna ettepanek tähendab sünnitushüvitise maksmise perioodi pikendamist 12 kuule. See aga loob võimaluse kasutada skeemi "investeerimistulu" saamiseks. Asi selles, et aasta eest saadav hüvitis ületaks enam kui pooleteist-kordselt kalendriaasta vältel palgalt makstud sotsiaalmaksu, tulumaksu ja töötuskindlustusmaksete summa.
    Olgu meil näiteks 10 000 kroonist palka teeniv naine ja oletame, et Reformierakond saab valitsuskoalitsiooni ja tal õnnestub viia ellu oma teine põhilubadus ? 20 tulumaksu. 10 000 kroonise brutopalga puhul kuluks riigile makstavateks maksudeks ühes kuus 5230 krooni, sellest 3300 krooni sotsiaalmaks, 1780 krooni tulumaks ja 150 krooni töötuskindlustusmakse (töötaja ja tööandja osad kokku). Saadav sünnitushüvitis (100 varasemast töötasust miinus tulumaks) oleks aga 8200 krooni kuus.
    Teisisõnu, investeerides aasta vältel riigimaksudeks 5230 krooni kuus oleks võimalik saada aasta vältel hüvitist 8200 krooni kuus. Investeeringu tootlus ca 57, aasta jooksul "puhtalt kätte" ca 35 000 krooni. Pole paha. Suurendades kuupalka 30 000 kroonile ehk igakuist investeeringut ca 16 000-le, langeb tootlus küll 50-le, ent "puhtalt kätte" summa kerkib juba sajale tuhandele. Kusjuures kõik oleks "õige", maksud on ausalt makstud, mingit alust hüvitise väljamaksmisest keelduda ei ole. Kui Reformierakond näiteks koalitsioonikaaslaste survel tulumaksu 20-le alandada ei õnnestu, oleks kättesaadav netohüvitis küll veidi väiksem, ent investeeringu tootlus jääb siiski üle 40.
    Mõistagi ei suureneks sündivus üksnes sellise investeerimisvõimaluse pärast. Ent mõnel, kel lapsesaamine niigi plaanis, võib tekkida kiusatus seda olukorda raha kasvatamiseks ära kasutada. Väikefirmas ikka jõuab kokkuleppele ise endale palga maksmises, kaotajaid ju ei ole. Võimalik oleks ka FIEna arvele võtta ning "ettevõtluse tulu" kasvõi tuttavatelt kokku laenata.
    Kõige nukram, et sellised lood ei ole tegelikult utoopia. Kuritarvitamise võimalused olid olemas vanas ravikindlustusseaduses ning sellele, et taolisi võimalusi ka kasutati, viitavad haigekassale esitatud poole miljoni kroonini ulatunud hüvitisnõuded.
    Varem võeti hüvitise arvutamisel aluseks eelmise 6 kuu töötasu ning hüvitist maksti 126 päeva ehk ca 4 kuud. Uue seadusega pikendati keskmise töötasu arvestamisel aluseks võetavat perioodi 6 kuult aastale ning sellega investeerimisvõimalus kadus. Hüvitise maksmise perioodi pikendamine 12 kuule avaks aga uuesti alles hiljuti suletud turvaaugu.
    "Turvaaugu" kinnitoppimiseks on küll võimalusi, ent need moonutaksid Reformierakonna algset ideed. Üks võimalus "kasumivõtmist" piirata on kehtestada hüvitisele maksimumsuurus ehk nn lagi. Maksimumhüvitis peaks samas olema suhteliselt madal, mis teeks aga Reformierakonna idee küllalt sarnaseks Mõõdukate või Res Publica ettepanekutega.
    Teiseks võimaluseks oleks pikendada keskmise töötasu arvestamisel aluseks olevat perioodi kalendriaastalt 18 kuule. Ent see oleks halb variant, sest tähendaks sisuliselt, et riigi poolt soositud laste vanusevahemik pikeneks juba üle kolme aasta. Kui ema on lapsega aasta kodus olnud, tuleks mõnelgi emal vahepeal töötada veel üle kahe aasta, et oma keskmise palga suurust hüvitist saama hakata.
    Kolmas võimalus oleks võtta hüvitise arvutamisel aluseks rasestumisele eelnenud perioodi palk, et välistada võimalused palga kergitamiseks peale seda kui lapsesaamine on juba teada. Aga ka selle variandi juures oleks tehnilisi probleeme.
    Lõppude lõpuks on need kõik detailid. Ent meenutame Winston Churchilli kuulsat ütlust "Saatan peitub detailides". Ning tõesti, see ütlus kehtib mitmete eile lõppenud valimiskampaanias väljakäidud ettepanekute kohta. Sellist aega, kus valimiskampaanias esitatakse ideid, mis oleksid terviklikud ja ka oma detailides läbi töötatud, jääb veel oodata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat langusega
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Raadiohommikus: tehinguturul ja Ukrainas toimuv
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu NATO idatiiva tugevdamisest, Eesti tehinguturul toimuvast sõja valguses ja sellest, mida arvab Ukraina ettevõtluse perspektiividest seal äsja äridelegatsiooni koosseisus käinud ettevõtja.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu NATO idatiiva tugevdamisest, Eesti tehinguturul toimuvast sõja valguses ja sellest, mida arvab Ukraina ettevõtluse perspektiividest seal äsja äridelegatsiooni koosseisus käinud ettevõtja.
G7 riigid keelavad taas Kiievit rünnanud Venemaa kulla importimise
Maailma juhtivad tööstusriigid keelustavad Venemaa kulla importimise, et piirata sõda pidava Putini rahaallikaid. Samal ajal toibub Ukraina pealinn esimesest raketirünnakust üle mitme nädala.
Maailma juhtivad tööstusriigid keelustavad Venemaa kulla importimise, et piirata sõda pidava Putini rahaallikaid. Samal ajal toibub Ukraina pealinn esimesest raketirünnakust üle mitme nädala.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.